Umkhonto we Sive wase Free State

Umkhonto we Sive wase Free State bawutfola ngenyanga yeNkhwenkhweti ngelusuku lwesikhombisa ngemnyanga wa 1999. Unemibala lehlangene lefaka loluhlata, lonsudvu kanye ne beige lekukhomba umhlaba wase Free State. 

Lesisho lesitsi KATLEHO KA KOPANO – lesibhalwe ngeSesotho lekusho imphumelelo kanye nekuhlangana/kubamunye. Lelihawu linelibala lelilluhlata, lomtfubi naloluhlata sasibhakabhaka. Lelibala leliluhlata limele indzawolenetjani, lesibhakabhaka lesiluhlata sasibhakabhaka bese lelibala lelimtfubi lelitje lesihlaba lekwakhiwa kwe Free State.

Emkhatsini/enkhabeni yekuma lokumtfubi yi Mbali yMfula we Orange yemvelo. Ngetulu kwalelihawu ngumchele lowentiwe ngemadayimane kanye nesinyani semumbila lekumele indzawo levutsiwe yekulinywa kanye nekugubha kwemvelo kwase Free State. Labasekele ngema cheetah lamabili.

Luphawu lwe Silwane – iCheetah (Acinonyx jubatus)

©Nigel Dennis

Ngemtimba losamphunga ngekuma, imilente lemidze, inhlitiyo kanye nemaphaphu nendlela yemphumulo lendze, icheetah yakhelwe litubane. Ecinisweni, silwane lesibaleka kakhulu endzaweni yasemhlabeni. iCheetah yincenye yemndeni wemakati, noma ibukeka kakhulu njengenja, futsi ayinato tingalo letibambekako, kufana nalalamanye emakati.

Kugcina letingalo tingaphandle kuyasita ngekunakekela lelitubane ngesikhatsi igalakuja. Umsila walecheetah lomudze usetjentiswa njengelipulango kanye nentfo leyenta kume uma igijima ngelitubane leligcwele ngemuva kwekubamba inyamatane.

Kwengeteka kwelitubane le cheetah kubona indzawo, kusuka ekugalajeni kuya etubaneni leligcwele ngaphansi kwemamitha lamashumi lasitfupha ngelitubane lelibanjwele kuya kuma kilomitha lalikhulu nelishumi nakune ngelihora. Leletikutingele, lekungaba noma yini kusuka kusigadla setihlahla letimfisha kuya ku nyamatane lencane kungatama kushiya lecheetah legalajako ngekudayiva kanye nekuyaluka emkhatsini wetihlahla kanye nemahlatsi.

Kuvame kubalitubane lekucudzelana, kucala emanga kanye nendlala kwenta lolohlulekako kutsi adliwe noma alambe. emaCheetah angaba nekubatinyamatane letitingela ngemphumelelo kunalamanye emakati lamakhulu, natitsatsa leto letititingelako ngalokungakagadzeki.

Nomakunjalo, njengoba tilula kunalalamanye emakati lamakhulu avame kuphelisa kudla kwawo kumabhubesi kanye netingwe, ikakhulu nakadzinga kubamba umoya kwekucala ngaphambi acale kudla. emaCheetah anemakhaya kunetindzawo, letiwamaka ngemchamo, kepha akavami kutivikela ngekulwa. Kucabana kwema cheetah labomnaka kujwayelekile.

Luuphawu lwe Mbali – Imbali yeMfula we Orange (Crinum bulbispermum)

Imbali yeMfula we Orange sitjalo lesikhulu lesingakhula siibe limitha linye ngekuya etulu. Sinemacembe laluhlata sa mphunga, luhlanga loludze kanye nembali lelengako yeluhlobo lwembali, lephinki nemalayini labovu kuncenye ngayinye. Njengoba leligama libonisa, letimbali letikhula ngasemfuleni lomncane endzaweni yetjani lonemanti.

Letimbali tinekunongotela kepha leliphunga lelikhanga tilwanyana kwentela kutsi kuvutfwe. Timbale te Mbali weMfula tichakata ngesikhatsi setinyanga tasehlobo. Kutsi lapho letimbali tiwa, sitselo siyakheka kulembali lenkhulu levalelekile letfwele tinhlavu.

Letitinhlavu titindingilizi futsi tihluma ngekushesha natifika emhlabatsini. Letindingilizi tivikelwe tigadla tetikali tetigadla letisamaphepha, lokusebenta njengendlela yekuvikela ngesikhatsi setinyanga tasebusika. Lembali yeMfula we Orange isetjentiswa emitsini yesintfu kwentela kukhulula irheumatism, imitsambo ye variscose kanye nekuvuvuka. Phindze kutsenjwa kutsi, ngalokunye, kuvikela emakhaya ebubini/ekungcoleni.

Translated by Phindile Malotana