Umkhonto we Sive sase KwaZulu-Natali

Sifundza sase KwaZulu-Natali sema kwaze kwaba ngumnyaka wa 2004 ngaphambi kwekutfola Umkhonto Lomusha. Ngesikhatsi selukhetfo lweminyaka lalishumi, iKwaZulu-Nataku yasebentisa lomkhonto eNatali na KwaZuulu, wawubekwe mahlangotsi womabili. 

Lesisho, lesibhalwe esisekelweni lesiluhlata nge siZulu lesitsi, Masisukume Sakhe, lekuchaza ngembhalo lomfisha, "masisukume sakhe". Lomlilo longaphansi kwalo Mkhonto we Sive ubhalwe ngeSilungu nangesiZulu, yintfo yekucala kumlandvo wase Ningizimu Afrika kutsi lomlilo lokhonjiswa ngelulwimi noma nguliphi kuneSilungu kanye neSibhunu.

Kusuka kulesisekelo lihawu lebeNguni lelinenyoni yase paradise (Strelitzia reginae) imbali lekhonjiswako kilo. Lelibhande leliluhlata kulelihawu limele Tintsaba tase Drakensburg, letisegedeni lase Lesotho nesifundza sase Free State. Lelibala leliluhlata limele indzawo yonkhe yeSifundza saKwaZulu-Natali.

Lokuphambanako ngemuva kwalelihawu sagila nesikhali, kokubili tintfo tesintfu tebukhosi/bundvuna. Lelihawu livikelwe libhubesi (Leo leo) lebekuyincenye yemkhonto lomdzala wase KwaZulu phindze limele sisindvo senkhosi yakaZulu. Ngakulelinye lihlangotsi lwalelihawu yiNgongoni yeSiganga lemnyama noma ignu (iConnochætes gnu), lokwakuyincenye yesibonelo seLive kanye neSifundza sase Natali kusuka ngemnyaka wa 1870, phindze incenye yemkhonto wesive kusuka ngemnyaka wa 1907.

Kulo Mkhonto weSive lomusha, le gnu ikhombisa imile kunekugijima, kunaleyo imikhonto yaphambilini. Ngetulu kwalelihawu yintsatjana lemise kwendlu yelibhokisi letinyosi lelinguguca. Lenandlela yesintfu yayivame kwenta emakhaya ebeNguni. Letitindlela tatiyintfo lenhle kubeNguni labase Ningizimu lebekwatiwa njenge Transkei ne Ciskei.

Emakhaya aloluhlobo acalwa ngetindlu taboguca letiningi, yinye yetindlu talabadvuna labayinhloko yelikhaya/indlu namunye ngamunye wemfati wakhe nebantfwana. Loluluhlobo lwekakha sitayela lesesiyekelwe manje, kepha usengatibona kumlandvo wasemakhaya andvulo lasedvute nesibaya sa Shaka.

Imbeje ye Lihawu – Lihawu lebe Nguni

©Roger de la Harpe

Kukhetfwa kwelihawu kuyintfo lenhle lekhetfwako njengoba ibonakalisa sintfu semachawe emaZulu kanye nalabo lababamele etikhundleni. Kuma kwalelihawu kwacale kwasetjentiswa beNguni njengelihawu lelidze (lingemamitha lamabili lamadze) lapho khona lamachawe bekabhacca ngesikhatsi tikhali letidze tijikwa kibo.

Shaka wasusa loluhlobo lwaletikhali kanye naletikhali letindze, wafaka emahawu lamafisha lalimitha ngebudze, kwentela kutsi akhone kusebentiseka kusandla ngesandla kanyekanye nesikhali lesincane. Nyalo, ngisho emahawu lamafisha ayasetjentiswa ngekwesintfu asitjentiswa nakulwa emadvodza lamafisha ebeNguni.

Lamahawu esintfuj akhiwe ngesikhumba senkhomo lacindzetelwe ngetindvuku, letingasuswa kwentela kuphatseka malula ngesikhatsi angasetjentiselwa kulwa noma umcimbi lotsite. Tintsambo letincane tibamba letindvuki tibesendzaweni, ngelibala lelifanako kulelihawu lonkhe.

Imbeje ye Mbali – Inyoni yase Paradiso

Imbali lenkhulu noma imbali yenyoni yeparadiso (S reginæ) kwakuyimbeje yembali lengiyo yeSifundza sase Natali. Sitjalo semvelo etifundzeni takaZulu eceleni kwelwandle, kepha asitfolwa eNatali lendzala yaleLive, eningizimu yeMfula iTugela, kepha itfolwa ihluma eTranskei kanye nase Eastern Cape, futsi itfolwa isakateke etingadzeni tasosonkhe lesifundza.

Ngalokumangalisako, iyimbali lengiyona ye Lidolobha lase Los Angeles lese California, phindze futsi ihluma kahle lapho, kumbe kusuka etindumbini letisetingadzeni letakhiwe.

Translated by Phindile Malotana