Umcimbi lomaka Sigaba Kumphilo Yemuntfu wemaNtwana

Sifazane semaNtwana

©Dr Peter Magubane

Indzima yebesifazane bemaNtwana njengebafati kanye nabomake ibonakala engucukweni ngengubo yesintfu legcokwa ngetigaba letehlukene ngekukhula. Letigaba nguleti: lesea (umntfwana); mosetsana (intfombatana); lethumaša (intfombatana lengakasoki); sealogana (sikhatsi sekushintja); mothepa (intfombatana lesokile); ne kgarebe (umuntfu lomusha losakhulile).

Kungemuva kwemshado kuphela kanye nangemuva kwekutalwa kwemntfwana wakhe wekucala lapho khona lowesifazane wemuNtwana atsatseka njenge mosadi lokusho umfati nesifazane.

Imisebenti – Yekuphuma

©Dr Peter Magubane

Umsebenti lomaka sigaba kumphilo yemuntfu, kufana nemisebenti-yekuphuma, imishado kanye nemingcwabo, yentiwa emabaleni emakhaya. Ngaphambi kwemisebenti yekusoka (byale) lekwakha incenye ye koma (sikhatsi sonkhe sekusoka), emantfombatane lasakhulile acala sigaba sekuphuma tiboya.

Lona ngumsebenti longasiwo wawonkhe muntfu, njengemantfombatana emaNtwana anikwa sigaba lesitsite selicembu ngemuva kwekusoka. Ngesikhatsi sekusoka, njengekusoka kwesilisa, basesigabeni sekugucuka — kumbe bantfwana noma labadzala. Ngalisisikhatsi, uma balimele kutsi bangaphatamisa emasotja, babekwa bodvwana.

Ngesikhatsi intfombatana icala kuya esikhatsini uyakhweshiswa emalanga lasikhombisa. Ubese uniketwa siketi sesikhumba (lebole) lesincane ngelinani lesihlotjiswe ngemakinobho lenta lilayini kanye nesikhumba lesijikelako, lesikhombisa sigaba lesisha ngengucuko kusuka emntfwaneni kuya kuwesifazane. Uphindze agcoke intepana, indlela lenye lencane yebesifazane labashadile betidziya tangaphambili letincane.

Njengalesiketi lesincane, sivama kuhlotjiswa ngemakinobho kuphela kanye netintsambo letilula letijikelako tebuhlalu kufana naleto letitfolwa kutidziya letincane tangaphambili tebesifazane labashadile. Le byale ichutjwa ngumfati lomdzala wesikhulu, besifazane labadzala kanye nemantfombatane lasokile. Lomsebenti ufaka umsebenti wekuhhhula tinwele, lapho khona letinwele temantfombatana timise kwesitulo selibhayisikili (tlhotshwana) tigcotjiswe ngemalahle kanye nemafutsa, bube buso babo bentiwe ngemafutsa kanye nelibala lelibovu samtfubi lohhwabile-lonsundvu.

Lamantfombatane anikwa tidziya tangembili tesikhumba bomake babo labatigcoka ne ntepana. Emabele abo akavalwa, imikhono yabo igcotjiswe tjani (ditokwa) phindze bagcoka buhlalu (mathala) etintsanyeni tabo. Ngemuva kwekucala-kubasesikhatsini lolosokako ucitsa inyanga endzaweni yekusokela (mphato) lapho batfola khona kufundziswa nekuyalwa ngekulala.

Bahamba kusikwa lokufanako kanye nekweluleka kwe labia minora. Lesisigaba sichazeka ngekuhlabela kanye nekudansa, kugcizelela kuvana phakatsi kwalabatosoka. Bayafundziswa indlela yekwakha imidola (gimwane noma popenyane) kanye nemamethi lasuka etjanini bemfula (legolo) kanye nekuhlobisa titselo leticinile tasetindlini (mogope). Esigabeni sabo sekugcina sekusoka, lamantfombatana abitwa ngema boramaswaile, futsi avalwa ngemlotsa ngaphambi abuyele emakhaya lapho banikwa lesigaba sekuba yi kgarebe.

Bafana bemaNtwana

©Dr Peter Magubane

Ngebafana bemaNtwana, lenchubo yekusoka — lefana naleyo lebuhlungu lehanjwe besifazane — ibala sigaba sabo sekushintja iphindze ibalungiselele ngesento selikusasa labo emmangweni. Besilisa labasha labasikiwe bembatsiswa ngetembatfo tebesifazane kantsi netinwele tabo tentiwa ngekuma kwesitulo selibhayisikili lesakhelwe losokile wesifazane.

Elukhalweni lwabo bagcoka tjani lobunebuhlalu lobuyindingilizi lobakheke ngendlela yekubamhlophe, bovu na mnyama noma luhlata losasibhakabhaka, kulandzele phinki — lokucishe kuhlele lelibala leligcokwe besifazane labasokile nalabashadile. Ngemuva kwekusoka, besilisa bemaNtwana balahla tonkhe timphawu talababili labadzala besilisa nesifazane phindze bacabange kumaka lokuvala lutfo, banikwe imisebenti emimangweni.

Translated by Phindile Malotana