Tinkinga Tesikhumba Sengulube – Emakhatane

© National Pork Board, USA
iMange, pig louse, emakhatane kanye netimphungane ngulamanye emakhatane langabanga inkinga aphindze ente kutsi umkhicito unciphe.

iMange

iMange ibangelwa ngemazeze lamancane (sarcoptes suum) laphila esikhumbeni sengulube. Lamazeze lamancane adla lesikhumba setingulube, ingati phindze titalele emacandza ekhatsi kulesikhumba setingulube. Mancane kakhulu, kufanele utitsatse uyotibuka ngephansi kwesipopolo.
Ngekusho kuka Danie Visser encwadzini letsi Modern Pig Production, sikhumba sengulube siluma kakhulu lokubangela kutsi tingulube titinwaye ebondzeni noma kulenye tintfo titama kukhululeka, loku ngiso sicwayiso sekucala kutsi khona lokungahambi kahle. Kutovela tilondza, indzawo levulekile esikhumbeni nakusolo kucubeka loku, esikhatsini lesinyenti loku kucala etindlebeni bese kuyacubeka kuya kuletinye tindzawo.
Tingulube letiphatsekile ngeke tikhule kahle, ngoba tisebentisa sikhatsi lesinyenti titinwaya tiyekele kudla. Lesisimo singabanga kutsi ingulube ingenwe nguletinye tifo.
Kutilapha
Ungasebentisa tintfo letinyenti, sifutfo nemijovo lebulala lawamazeze. Kufanele ubute dokotela wetilwane kutsi akusite ukhone kutfola umutsi lotocosha lamazeze kutsi angaphindze abuye. Kutsi uhlale ulapha tingulube letindzala kutosita kutsi tingulube letincane tingatfolwa ngulokugula.
Ngekusho kwePigs for Profit manual, kunebantfu labasebentisa oyili wemoto lomdzala kulapha iMange. Ngaphandle kwekutsi lona akusiwo umutsi wekulapha emazeze futsi loku kubangela kutsi sikhumba sengulube singabi kahle.

Pig Louse

iPig Louse (Haematopinus suis) ihlala esikhumbeni sengulube sijwayele kutfolakala lapho sikhumba sigocana khona entsanyeni, emahlombeni naletinye tindzawo. Bantfu naletinye tilwane atibanjwa yiPig Louse. iPig louse lendzala ingakhula ibe 4mm kuya ku 6mm, loku kwenta kutsi kube lula kutsi uyibone ngemehlo enyama, kanye nemacandza awo labamtfubi ngemubala.
Timunya ingati, lokubanga kutsi tingulube tingaphatseki kahle lokungabangela tingulube kutsi titinwaye etintfweni. Njengaku Mange loku kungabangela kutsi tingulube tingadli kahle, lokutowenta kutsi tingakhuli kahle, phindze kube melula kutsi tibanjwe nguletinye tifo.
Kutilapha
Tinyenti tintfo letikhona tekubulala lamazeze, njengesifutfo. Buta dokotela wetilwane wakho kutsi yini longayisebentisa.

Translated by Thandokuhle Motha