Tinhlanyelo taseHlobo eNingizimu Afrika

© Louise Brodie
Tinhlanyelo letibaluleke kakhulu tasehlobo ngummbila, emabhontjisi, tinhlavu tabhekeni, emantongomane ekugujwa nemabele.

Ummbila

©Louise Brodie
Ummbila nguyinye inhlanyelo lebaluleke kakhulu yasehlobo lekhicitwa eNingizimu Afrika, njengoba ummbila lomhlophe ungumunye wekudla kwetfu bese nemmbila lomtfubi nguwona uyindlela yemandla laphansi kundlela yekudla lesetjentiswa etilwaneni tekufuywa kanye naletikhokha kudla lokuchamuka etilwaneni.
Ngaphansi kwetimo telitulu letijwayelwe, ummbila lowenele uyakhicitwa kwentela kufika ezingeni lelidzingekako phindze naloko lokusele kuhanjiswa kuye kulamanye emave ase Afrika, lafana nase Zimbabwe, Zambia, Mozambique nase Angola, kanjalo nalamanye emave, lafana ne Japan, Iran, Kenya ne Venezuela.
Incumbi yemmbila wase Ningizimu Afrika ikhicitwa ngesikhatsi setimvula tasehlobo, neFree State levame kubaleka ngehhafu yenombolo lephelele yesisindvo lesikhicitiwe, kushiyane ngesimo selitulu kanye netimo temakethe, kulandzele iNorth West ne Mpumalanga. iGauteng ne KwaZulu-Natal nato tikhokha sisindvo lesiningi noma lesenele.

Emabhontjisi

©Courtesy of National Pork Board and the Pork Checkoff. Des Moines, IA USA
iNingizimu Afrika ingenisa sisindvo semakhekhe emabhontjisi njalo ngemnyaka kwentela kutfolaa lelizinga lekukhula kwekudla kwetilwane, lesekutsintfwe yinshisekelo yekukhulisa kwentela emaprotein lasetulu ekudla kusuka ekilasini lelisemkhatsini lalelive.
Kukhicita sekwenyukile ngelinani la 15% na 20% ngemnyaka emkhatsini wa 2009 na 2019 ngekuvuma kwebakhokhi bemali kulamabhontjisi lokubulala sisindvo, ngekuya kwe Bureau for Food Agriculture Policy – Umgomo we Nhlangano ye Kudla Kwekulinywa, futsi kugadzeke kutsi kuchubeke kukhule nga 2.9% ngemnyaka kuze kufike kutinkhulungwane letimakhulu layimfica nemashumi lasitfupha nakubili ngemahekitha nga 2027.
Sisindvo lesincane sikhokhwa kwengca lelive, ngenyandza lechamuka kusuka eFree State nase Mpumalanga etindzaweni letinelitulu ehlobo.

Inhlavu ya Bhekeni

©Louise Brodie
Bobhekeni nguyinye indlela lengiyo ya oyili lodliwako eNingizimu Afrika, abe oyili welikhekhe asetjentiswa njengendlela yemaproteinn kutilwane tekufuywa. iGrain SA iyichaza ngekutsi iyinhlanyelo yekuguculwa lekahle kakhulu, nematfuba ekukhula emihlabatsini lenemigca futsi imelana nesitfwatfwa sekucala. Uphindze abenesikhatsi sekukhula lesimfisha kunemmbila, ngako angalinywa muva nakudzingekile ngetikhatsi letiphansi ngesimo selitulu.
Uvame kulinywa etindzaweni letinelitulu lasehlobo, nesisindvo lesikhulu kakhulu lesichamuka eFree State, ilandzelwe yi North West ne Limpopo. Akukavami kutsi bobhekeni bakhicitwe eWestern Cape nase KwaZulu-Natal.

Emantongomane Ekugujwa

iNingizimu Afrika ngulehambisa emantongomane ekugujwa lamaningi, kepha solo njalo ngemnyaka ingenisa lokungangaloko lekukhokhako. Le oyili leyentiwe ngemantongomane ekugujwa (emantongomane) ingasetjentiswa ekuphekeni, kwakha bhatha wemantongomane noma tintfo tekutigeza, abe oyili welikhekhe asetjentiselwa kudla kwetilwane, manyolo, netintfo letelapha konkhe noma kwakha iglue (kwekunamatsisela).
emantongomane ekugujwa ayincenye lebalulekile yemanutrition eKwaZulu-Natal nase Mpumalanga. Ikhicitwa ngalokuphansi etigodzini letise nshonalanga letinetimvula ehlobo, nemkhicito lomningi lochamuka eFree State nase North West.
Ngetulu kwemakota lamatsatfu emkhicito kusendzaweni leyomile ngoba lokubita lokusetulu kwekunisela. Sisindvo lesincane sikhokhwa eNorthern Cape nase Limpopo.

Emabele

©Grain SA
Timo letiphakamako setitsintse inkhaphunkhaphu yekukhicita emabele, ngenca yalenhlanyelo lenekucina, kungavumi kubandza kanye netidzingo letiphansi temanti nakucatsaniswa nemmbila. Emabele anetindlela letiningi tekusetjentiswa ekudleni nakulokunatfwako, nemanutrition lafanako njengaletinye tinhlavu.
Incumbi yemabele ase Ningizimu Afrika akhicitwa etindzaweni letinelitulu lasehlobo, ngeLimpopo lebalela cishe kuhhafu wenombolo lephelele yendzawo ngaphansi kwemkhicito. Sisindvo lesikhullu lesiphindze sikhokhwe eNorth West, Free State nase Mpumalanga.

Emabhontjisi Lomile

iNingizimu Afrika ayikhokhi emabhontjisi lomile lenele kwentela kufika ezingeni lelifunwako. Tinombolo letinkhulu kungako tibalulekile letichamuka eChina njalo ngemnyaka. Lawamantongomane akasiwo nje indlela lekahle yemaprotein kanye ne fibre ngakoke abonwa njengentfo lekahle lemelele inyama, kepha inhlanyelo lekahle kakhulu yenhlanyelo leguculwako lesita balimi kutsi batfutfukise kuphila kwemhlabatsi phindze bagucule umkhicito kanye nengoti yemakethe.
Emabhontjisi lomile akhicitwa ngale kwelive, ngetinyandza letichamuka kusuka eFree State, North West, Limpopo nase Mpumalanga etindzaweni letinelitulu ehlobo.

Translated by Phindile Malotana