Sitselo Lesikhulu

© Roei Tabak

Yini Sitselo Lesikhulu

Sitselo lesikhulu sitselo sasendzaweni leshisako lesicancako umndeni we (Cactaceae). Siphindze satiwe nge pitaya noma emagungumence emapear futsi yimvelaphi yelicembu lase Mexico, eCentral America nase South America.

Lomvini locancako njenge cactus, lenetimphandze letisetulu, ukhokha sitselo lesisandingilizi lesikhulu lesikala emkhatsini wemagremu lalikhulu nemashumi lasihlanu nemakhulu lasitfupha kusuka kulibala lelibovu  kuya kuphinki loya kumtfubi. Emahlatsini, sisekelwe tihlahla, futsi sesibe licembu lelijikajika emaveni lamaningi, kufaka letinye tindzawo tase Ningizimu Afrika. Ngetindlela tekulima, tndlela tangaphandle tisetjentiswa kwentela kuvumela kukhula lokwengetekako Kanye nekuvuna lokumelula.

Sitselo lesikhulu sidliwa kakhulu sisesesinsha futsi sidliwa sibabababa. Lesikhumba lesicinile kumelula kusicata kwentela kuveta inyama lemhlophe noma lephinki loya kubovu, netindumbu letincane letimnyama.

Tinhlobonhlobo teSitselo Lesikhulu

Lesikhumba sesitselo lesikhulu singahambela kubala lelisuka kuphinki noma lelimtfubi, lelibala lenyama lingaba mhlophe, phinki lohhwabile loya kuphinki lokhanyako noma bovu lomnyama wetindumbu, kufana naleto tesitselo sekiwi.

Bekusolo kucatjangwa kutsi lesinongo sesitselo lesikhulu sivame kuhlangana nalelibala lenyama. Inyama lemhlophe inekuvela lokusemkhatsini kube lokulinyiwe lokunenyama lephinki noma lebovu kuvame kutfolwa kunongotela phindze kunejusi. Ngekukhula kwenhlanyelo lencono, letitindlela angeke tisatsenjwa kutsi tingasetjentiswa phindze.

Kukhona tinhobo letintsatfu letilinywako kakhulu tesitselo lesikhulu lesiphinki; sikhumba lesibovu saphinki lesinenyama lebovu, sitselo lesikhulu sesikhumba lesimtfubi longatfolwatfolwa Kanye nesikhumba sesitselo lesikhulu lesiphinki sabovu nenyama lemhlophe.

Kwamanje (kumnyaka wa 2019) tinhlobo letimbili tesitselo lesikhulu letilinywa eNingizimu Afrika iHylocereus undatus inenyama lemhlophe bese iHolecereus costaricensis inenyama lebovu. Womabili lamacembe anesikhumba lesiphinki losabovu, kepha le Holycereus costaricensis yenyama lephinki lonongotelako inesigaba lesiphakeme sashukela futsi iyatiwa kakhulu.

Lesitselo lesikhulu lesimtfubi se Hylocereus megalanthus macembu etimbali letiphuma ebusika. Sincanyana phindze sikhula kancane kunaletinye tinhlobo phindze siyincelencele kutilwanyana letincane nasetifeni. Siyanongotela kunenhlobo yesikhumba lesibovu. Simo selitulu sase Ningizimu Afrika senta lesitselo lesimtfubi kutsi singalungeli umkhicito wendzawo.

Kulinywa lokusha lokusuka eSouth America Kanye nekulima lokwentiwa eCalifornia, kulinywa eNingizimu Afrika kwentela kumelela ‘sintfu’ balimi besitselo lesikhulu eNingizimu Afrika nesilimo lesinongotelako.

Tinhlobo letiningana tesitselo lesikhulu kufanane ‘Ruby Red’ eIndonesia sikhokha sitselo kusuka kunyanga yaBhimbidvwane kuya kunyanga yeNgongoni. Timo tase Ningizimu Afrika, nomakunjalo, atilungeli umkhicito wemnyaka kantsi futsi nalenhlobo ivunwa ngesikhatsi setinyanga tasehlobo kuphela.

Translated by Phindile Malotana