Sifo Semagelebisi

© Oliver MacDonald

Sibonelo se Fungi?

iFungi ligciwane elincane kakhulu, linabonakala ngetipopolo tabo sosayensi. Ikhula kakhulu endzaweni lefutfumele bese iba naletimbewu letibangwe umoya nemanti. Sibonelo lesihle seFungi ngiloku khuntsa lokutfola esinkhweni uma sesihleli sikhatsi eplastikilini.
Ticu teFungi tiphephulwa umoya utiyise emacembeni lamanti, noma kwetinye tincenye tesitselo, bese lamagciwane akhula mase kufutfumele. iFungi idla umsoco wema cembe ne magala yonkhe indzawo, imosha ishiye sitselo sinombala wengangane. Lesicu lesi esifile siphendvuka sibe lingangane kantsi kuhamba kwesikhatsi sigucuka sibemnyama netimphetfu letimhlophe tikhulela khona. iFungi iyakwati noku tsalasa etihlahleni, emhlabatsini nase sitselweni.
Umangabe ligciwane selingenile kunzima kutsi lilawuleke, kodva linga lawuleka ngo mutsi lowentelwe lona legciwane (Fungicides). Lomutsi umunywa sitselo bese ubulala ligciwane ngekhatsi kwesihlahla. Tifo letijwayelekile te fungi nati powdery mildew (oidium), downy mildew (Plasmopara viticola), dead arm disease (streepvlek-Phomopsis viticola), botrytis (vaalvrot), Eutypa dieback (tandpyn) and 'Black Goo’ (wortelvrot).

Translated by Thandokuhle Motha