Sibungusesigodvo Singayilapha yini Sifo Somhlaza?

© Marinda Louw
Satiwa ngesigodvosesibungu noma isagewood yase Afrika - Artemisia afra - sitjalo lesineliphunga lelisetulu phindze satiwa ngekutsi yi wildeals (ngesiBhunu), umhlonyane nge(siXhosa), umhlonyane nge(siZulu) bese yi lengana nge(siTswana). Kukhona emacembu langaba makhulu lamane eArtemisia mhlabawonkhe, liningi lawo lisetjentiselwa kwenta umutsi kepha le A. afra ngulona cembu lemvelo kulendzawo.
Isetjentiselwa tintfo temitis letiningi le artemisia isita ekwelapheni sifo sembuzulwane, inhloko lebuhlungu, tibungu tangekhatsi kanye nekukhulisa kufuna kudla. Kushisisa lamacembe kanye nekudvonsa lomoya kusita ekuklineni kuvimbana, kanjalo nekwelapha umkhuhlane lojwayelwe, kukhwehlela, buhlungu bemphimbo, umkhuhlane wemakhata kanye nesifo sesifuba. Letimphandze, emahlanga kanye nemacembe kuyasetjentiswa futsi kulungiswa kube yintfo lengemanti, enemas, poultices, kwekuwasha umtimba kanye nemafutsa ekugcobisa. Naso siyabhenywa (kunciphisa sikhwehlela kanye nekunciphisa buhlungu bemphimbo), sidonswa ngemakhala noma sinatfwe njenge litiya (lelimunyu/lelinganambitsi).
Sitsatfwa njengelitiya, lamacembe alapha buhlungu esiswini ikakhulu kubantfwana, kucumbelana esiswini phindze sikhokhe tibungu. Intfo yinye lejwayelwe leyentiwako kufaka emacembe lamasha etimphumulweni kwentela kuvula nawuvimbene kanye nekuvimba kuphuma kwengati ngetimphumulo. Phindze sisetjentiswa emasokisini kwentela tinyawo letifomako kanye nekufaka lamacembe ku brandy. Phindze sisetjentiswa njengentfo yekufutsa tilwanyana nekuhambisa emavivane. Emacembe lafutfumele ayafakwa kwentela kukhulula kushisa kwe poultice lefana nesifo sematsambo abenemacembe lafakwe emantini e aqueous afakwa njengemafutsa lengalapha ihemorrhoids.
Sifundvo lesichaza kusetjentiswa kwalamacembe ngesintfu kuseta kanye nekusetjentiswa kwawo ekulapheni tifo tesimanje letifana nashukela, carduivascular, ikhensa, tifo tekuphefumula kusaphenywa namanje. Munye umsebenti wekucwalinga wabuka ekusebentisweni kwe Artemisia kwentela kuvikela icoccidiosis etinkhukhwini letisetincane. Tine tintfo letinemvumo letinikwe iA. afra - timbili taletintfo ngushukela, kunye yikhensa bese lokunye kukushukela nakusifo sentlitiyo (cardiovascular).
eNingizimu Afrika emacembe kanye nemahlanga laluhlata avunelwa kukhokha ioyili. Kuvuna kabili kuyenteka - emkhatsini welihlobo phindze nasekupheleni kwelihlobo/kucala kwelikwindla. Lo oyili lodonswe ngetulu kwaletimbali ukhokha oyili lophakeme kanye nelizinga lelincono noma lelimcoka. Kuvuna kumele kwenteka kusuka ekucaleni kuze kubesemkhatsini - wesikhatsi setimbali lapho khona oyili asasezingeni lelihle/lelincono. Umoya wekubila ukhokha titjalo letomile-telibala, oyili loyicamphor kancane.
Oyili we Artemisia usetjentiswa ekufutseni kwentela kunciphisa kuvimbana kwetimphumulo noma ingangetwa ekugezeni kwentela buhlungu nawusesikhatsini futsi noma ucedza kutala. Le oyili inelizinga leliphakeme le thujone lekumele lisetjentiswe ngekucaphela ngesikhatsi ukhulelwe kanye nalabo labanesifo sekuwa. Lawa ngemacembe lekumele angatsatfwa sikhatsi lesidze semalanga lasikhombisa kuya eshumini ngoba kungakwentela buhlungu benhloko kanye nekuchachatela. (Thujone ukhona kumacembu eArtemisia ne A.absinthium lefaka incumbi yethujone kutjwala lobunemandla iAbsinthe, itsenjwa kutsi inciphisa tinkinga tengcondvo.)
Kwanyalo kute tindzawo letibhalisiwe te A.afra la Ningizimu Afrika. Lamanye emacembu lahlanyelwe la Ningizimu Afrika ngema Artemosoa absinthium (sibungusesigodvo lesijwayelwe), Artemisia dracunculus (tarragon), Artemisia vulgaris, (lephindze yatiwe ngekutsi yi mugwort, emacembe efelon, sitjalo sa St John, bulwand, ligwayi la sailor kanye neginger leluhlata) ne Artemisia annua (sigodvosesibungu semashayina noma sigodvosesibungu lesinongotelako). Le Artemisia vulgaris iyimvelo eEastern Cape.
Le artemisia ijwayelekile eNingizimu Afrika nekusakatwa lokubanti kwekufundza ngemhlaba. Lesihlahla lesimfisha lesikhangako sitjalo lesatiwako engadzeni futsi sicinile kantsi sihluma malula. Sibonwa ngalamacembe aso latimphiko letimphunga kanye neliphunga lelinongotelako kantsi liyanambutela nawulitsintsa noma ujuba. Ihluma emahlatsini lanetihlahla letihlangene kusuka ku 0.5 kuya kumamitha lamabili ngebudze. Titjalo letinsha letincane tenteka nakujutjiwe, kuhlukaniswa noma tinhlavu letihlanyelwa ngesandla entfwasahlobo noma ehlobo. iArtemisia itsandza umhlaba lodvonsekile, lilanga leligcwele bese isebenta kahle ekuncutfweni/ekujutjweni lokusindzako.
Ngenca yetintfo letinhle iArtemisia sitjalo lesisebentisekako ekunciphiseni emandla emuhlwa enhlanyelweni. (Fundza kabanti ngekulima lokuhamba ndzawonye.) Emahlatsini/etigangeni le artemisia itfolwa emigceni/emilayinini lengaba ngemamitha latinkhulungwane letimbili nemakhulu lasihlanu eceleni kwemifula kanye nasekugcineni kwemahlatsi. kwanyalo ilinywa/ihlanyelwa (2012) etikalini letibalekile Etindzaweni letisekhatsi eKwaZulu-Natali, eMphumalanga (Nasipoti), eGoli (Pitoli), Eastern Cape nase Limpopo.

Inchazelo Yemutsi

Lwati lwalemfundvo kanye netidzingo telwati kuphela ngekutsi kungahle kungatsatfwa njengekucebisa ngekwemutsi. Lolwati alukahlelwa kutsi lumelele kucebisa ngekwemutsi noma kwelapha lokunikwa tati letibuke temphilo.

Translated by Phindile Malotana