Crocodiles
Tingwenya

© Roger de la Harpe

Kutiveta kwato

Lushintjo lolumcoka lolusebentako indlela yonkhe ye Ngwenya yeNile. Kahlekahle, iyingwenya lenkhulu, ilinganisa ngemamitha lasihlanu ngebudze kepha kutsitiwe ifika kumamitha lasitfupha etikhatsini letinye. Kunetintfo letingasilo liciniso ngekutsi tilwane tingemamitha lasikhombisa letiphilako, kepha loko kulukhuni kukuchaza. Kukhona lokukhombako kutsi iNgwenya yeNile emaveni lapholile ifika kancane elinanini lalendzala (emamitha lamane).
Kukhona timbili tinombolo tetengwenya tenile letitamaku noma letitelwe tabatimfisha letiphila esigabeni lesisetulu setilwane, eMali kanye nemahlandze eSahara! Ngenca yetimo tekufisa kushintja tintfo, letindzala tilinganiswa emkhatsini wemamitha lamabili kanye nalamatsatfu. Letincane tiluhlata lotopele lonsundvu nemabhande lamnyama lecela emsileni kanye nasemtimbeni. Lamabhande ayangekuphela kuletindzala.

Kudla kwato

Noma nje leletincane tikalelekile kutsi tidle tilwane letite umgogodla letincane kanye netilwanyana, tibese tisuka ngekushesha tiya kuletinkhulu letinemigogodla letifaka timfishi, tilwane letiphila emhlabeni kanye nasemantini kanye netilwane tengati lebandzako. Letindzala, nomakunjalo, tingavama kutsatsa linani lelikhulu letilwane temigogodla, lokufaka tinyamatane, iBuffalo, timvu letincane, kanye nemakati lamakhulu. Timfishi kanye netilwane temigogodla letincane tivama kwenta kudla lokumnandzi kwato, nomanje tinemlandvo kutsi tidla emadvodza, tiphindze tabulala bantfu labanengi kunaletinye tingwenya setihlangene.
Timvubu kanye nemabhubezi, tingwenya tenta emakhulu lamancane ekubulala bese tiyanyamalala umnyaka munye, noma nje tinombolo letingito kulukhulu kutichaza. Tingwenya te Nile tivama kudla umtimba wetilwane letifile, kanyekanye nenombolo yaletinye tilwane, lekonkhe kkubonakalisa kubeketelelana’ natikhona. Tilwane letinengi titfolwe tilahlwe ngephansi kwemagala nematje, lokukubika kutsi tingwenya tigcine tilwane letingatifuni lapha kuze kube lilanga lelinye. Labanye batsi kuyadzingeka kutsi tilwane tibole kungukhani tingwenya titokhona kutidzabula tibemacatsa enyama, kepha loku akukavami kubaliciniso. Lenyama noma lomtimba ungatamba umalesilwane sisala emantini emuva kwekufa, kepha tingwenya tivama kugwema inyama lebolile. Uma tidla inombolo lenkhulu ngayinye tigcina imitimba yetilwane letifile ngematinyo ato lanemandla tibe tihluta noma tigucula imitimba yato.
Lendzawo leniketwa nguletinye tilwane ngasinye tivumela emacatsa lamakhulu kutsi adzatjulwe kuze kutobalula kuwamita. Lenye indlela yato yekudla ichazwe, njengekutsi tilwane letiningi tiphume endzaweni yemanti titonaka timfishi. Kubekwa kwato ngendlela yekudla ivama kunakwa ngesimo, ngetilwane letinengi letinemandla letidla kucala. Licembu letingwenya livama kakhulu kuya endzaweni kuyofuna letibulewe emamitha lamakhulu kusuka emantini. Letindzala nato tibukiwe tidweba tisebentisa imitimba nemisila yato kudonsa imfishi tiyiyisa eceleni lapho khona ticindzetelwa bese tiyatsatfwa ngelicala ngematinyo lamakhulu.

Kwakhiwa kwato

Leti tilwane tigubha umgodzi tiwente silulu lesimashumi lasihlanu sema sentimitha kuyaphansi endzaweni leneludzaka, emamitha lamaningi kusuka emantini. Loku kungabadvutane kuletinye tilulu. Sikhatsi sato sekuphumula sihluka ngendzawo, itsatsa indzawo ngesikhatsi sesomiso enyakatfo, kepha nakucala sikhatsi setimvula nawuchubekela eningizimu, ikakhulu kusuka ngenyanga yeLweti kuya ekugcineni kwenyanga yeNgongoni. Letinsikati tifika esigabeni sekukhula natingu 2.6 m, letindvuna tifika ku 3.1 m.
Letinsikati titalela emacandza lamashumi lamane kuya kumashumi lasitfupha esilulwini, nomanje lenanombolo ingajika emkhatsini wato. Letinsikati tisala eceleni kwetilulu sonkhe sikhatsi. Sikhatsi sekufukamela silinganiswa kumashumi lasiphohlongo kuya kumashumi layimfica emalanga (kuhambela kumashumi lasikhombisa kuya kulalikhulu emalanga), ngemuvakwaloko letinsikati tibese tivula letilulu bese titsatsa letincane emantini. Totimbili letindvuna naletinsikati tibikwe kutsi tisita kuchobosela ngekutsi tibulale emacandza tiwavule emkhatsini wemalwimi nendzawo yangetulu. Letisandza kutalwa tisala dvute naletincane iminyaka lemibili emva kwekuchoboselwa, tivama kwenta indzawo yaletincane naletinye letinsikati.
Njengetingwenya letiningi, lesetikhulile letisetincane tivama kuhlalela khashane kulesetikhulile,tilwane letitsandza indzawo. Ngaphandle kwebukhona balensikati ngesikhatsi sekufukamela, liphesenti lelisetulu letilulu lingenelwa tilwane letinengi, kusukela kuma hyaena kanye nemanwabu kuya kubantu. Lokukuhlasela kuvama kwenteka uma lelensikati ikhokhwa esilulwini ngenkhani kwesikhashana kwentela kutsi tihlobise ngekutsi tiye emantini.

Kutiphatsa

Indlela yekutiphatsa yeNgwenya yeNile ivame kutsatselwa phansi, nomanje titiningi tindlela letilula letingavakali. Kubonakele kutsi tindlela tekuhlanganyela tingenta kudla kwayinye imphumelelo, netilwane temandla letincane lokwenta kutsi tidle kancane esikhatsini lapho tenta kuhlanganyela naletinye kubekunengi, buningi bemandla kuyinye.

Lapho titfolwa khona

Eningizimu Afrika, Botswana, Egypt, Ethiopia, Ivory Coast, Kenya, Madagascar,Mozambique, Namibia, Somalia, Swaziland, Zambia, Zimbabwe.

Ligama lelathini

Crocodylus niloticus. Inikwe kusakateka lokuvulekile, inombolo yekukhula leyehlukene itfolakele, bese letinye tilwane letinengi titfolakele. Leti tehlukanisekile, nomakunjalo, futsi atikabonwa ngalokuphelele. C. n. africanus (Emphumalanga ye Afrika yeNgwenya yeNile), C. n. madagascariensis (Ingwenya ye Malagasy yeNile, Ingwenya ye Malagasy, Croco Mada). C. n. niloticus (Ingwenya ye Nile yase Ethiopia), C. n. pauciscutatus (iNgwenya yeNile yase Kenya, Ingwenya lenkhulu yase Kenya, Kenya caiman), C. n. suchus (Ingwenya ye Nile yaseNkhabeni yeAfrika).