Mourvèdre

© Glenneis Kriel

Inchazelo

iMourvѐdre yiwayini yeligilebisi lelimnyama ngelibala lelisetjentiswa nakwakhiwa emawayini labovu. Kuhlatiywa kwe DNA kwaveta kutsi letinhlobo letatiwa njenge Mataro, Monastrell kanye ne Mourvѐdre ayintfo yinye lefanako. Lenhlobo, namuhla, yatiwa kancono ngephansi kweligama layo lesi French, Mourvѐdre. Tinhlobo temtali wayo atatiwa.

Lapho Ivela Khona

Njoba iMourvѐdre ivela eSpain, bekuyi French leyenta leliwayini kutsi latiwe ngenca yelizinga labo leliphakeme le Rhone. Lenhlobo, njengalamanye lamanengi, abukeka atsetse ligama layo kusuka etindzaweni levela kuto, ngalesisimo emadolobha ase Spanish iMataro edvute kwe Barcelona kanye ne Murviedro eceleni kwe Valencia.
Lenhlobo yasakatwa eFrance ngeminyaka ya 16th endvulo yaba nguyinye yaletatiwako yetinhlobo endzaweni yase Rhone, kwaze kwavela sifo se phylloxera emkhatsini weminyaka. Incumbi yalamavini abuyiselwa ge Grenache, lengaleso sikhatsi kwakulula kuhlumelisa timphandze tephylloxera letikhona.
iMourvѐdre nomakunjalo yachubeka yachakaza eBandol, sigodzi lesise ningizimu yeRhone lesakhomba kungabi ne phylloxera ngenca yesihlabatsi lesimanti.

Emagama/Emabito Lamanye

Lenhlobo iphindze yatiwe njenge Mataro, Balzac noir, Damas noir, Trinchiera kanye ne Monastrell.

Kukhicitwa eNingizimu Afrika

Lenhlobo ibonakele kungatsi ifike la Ningizimu Afrika ekupheleni kwesikhatsi sema 80s, kepha ihlehlembiswe ngu Prof Abraham Izak Perold kusuka ngemnyaka wa 1920s ngendzaba yemakhono ekukhicita lizinga lelihle lewayini phindze libhekane netimo telitulu letifutfumele.

Tindzawo Tekukhicita

Lendzawo lengaphansi kwe Mourvѐdre ikhule ngalokuhle/lokukahle kusuka ngabo 1990s, uma balimi bacala kuhlanyela/kulima tinhlobo letinengi tase Mediterranean letibekeke etindzaweni letifutfumele tala Ningizimu Afrika.
Ngemnyaka wa 2016, lenhlobo beyingetulu kwemahekitha langu 470 kulelive, beyimele lendzawo yonkhe ngelipheseni linye ngaphansi kweliwayini lelibovu lemagilebisi. Uma lenhlobo ihlanyelwa/ilinywa kutotonkhe letigodzi letikhicitako ngaphansi kwemkhicito.

Kukhula/Kuhluma

Lenhlobo ikhula ngaphansi kwendzawo lefutfumele. Ikhula ngemandla nangemndlandla losetulu, ihambela emkhatsini wa 20 t/ha kuya ku 23 t/ha.

Kuvutfwa

Ivutfwa phakatsi kwesikhatsi sawo, kusuka emkhatsini kuya ekupheleni kwenyanga yeNdlovu.

Emagungumence

Lenhlobo ikhokha lamakhulu, layindingilizi, lacinile-londzile lamanyama emagungumence, nenyama leluhlata lecinile. Lamagungumence akabi nelibala lelifanako, laphuma ngetincumbi letinemabala lahlukene emagungumence kusuka kwekuvutfwa kwawo (veraison).

Emacembe

Lamacembe anelibala leliluhlata lotopele, anelinani lelisemkhatsini, ayindingilizi phindze ahlukene katsatfu.

Tilokatane Nemagciwane

Lenhlobo ayinawo umuhlwa lophansi kanye nemuhlwa loyimphuphu.

Kusetjentiswa

La Ningizimu Afrika, iMourvѐdre ivama kusetjentiswa ekukhiciteni inhlobo yinye yewayini noma iRhone yekuhlanganisa, kanyekanye ne Grenache kanye noma iShiraz.

Kuvela/Kunambitsa

Lenhlobo ikhicita lenye uinhlobo ye mulberry kanye ne blackberry kanye nencumbi ye liquorice, cinnamon kanye netinongo (spice).

Translated by Phindile Malotana