Kuvikelwa Kwetilwanyane Temagelebisi

© Prof Piet Goussard Winetech
Above-ground pests cause the obvious symptoms such as holes in leaves, deformed leaves and bunches.
Tifo netilwanyana letitfolakala etivandzeni temagelebisi tingahlukaniswa ngemacembu lafaka ekhatsi, tilwanyana nemidlavuza nemagciwane. Indlela yokuvikela konkhe loku ibita kakhulu ehlangotsini lokwenta iwayini. Futsi kubita kutsi umkhiciti asebentise imitsi efanele nalevumelekile kuze alwe nalama gciwane. Yonkhe imitsi yekufutsa kumele ifakwe kulandzelwa imigomo ye IPW lekuyi nhlangano noma indlela yoku gcina imvelo leyashicilelwa yimbongi ye wayini yase Ningizimu Afrika ngomnyaka wa 1998. Loluhlelo lulandzela umtsetfo wekonga imvelo.
Batjali wayakhutsatwa kutsi basebentise tindlela letehlukene tekulwa nemagciwane. Tibonelo kungaba tilwane temvelo letidla sihlava noma tilwanyane emasimini, njenge mabhungane, neti mphetfu letidla sitselo. Lendlela ivamise kusetjentiswa ihlanganiswe nemitsi lemelene nesihlava.
Indlela encono yokulwa nalesihlava, umlimi akente siciniseko kutsi uhlola sivandze sakhe kufuna timphawu temagciwane. Bakhiciti basebentisa bahloli laba ceceshiwe kuze bonge tindleko. Labasenti bahamba ngekhatsi kwe sivande bafuna timphawu taletilwanyane noma timphawu temagciwane.
Indlela yokubona kutsi kunetilwanyane ngephansi komhlabatsi, ubona ngekungakhuli kahle kwetitjalo, sivini asitseli kahle futsi asikhuli. Uma kunetilwanyane ngetulu kwemhlabatsi, ubona ngokuba netimbobo emacembeni kantsi nemagala ayachwala.
Uma letimphawu tingabonakali emacembeni nase magatjeni, umvuni walama gelebisi utawugubha umgodzi eceleni kwesitselo abone timphandze talomvini lohlaselekile. Uma lomvini ulashwa umunya lomutsi wekubulala sihlava noma ligciwane ngekhatsi kwemvini.

Kutselela kwe Simo Setulu Etingobolwaneni

Kwati simo setulu kubalulekile futsi kunomtselela ekuveleni kwemagciwane netilwanyane leticedza sitselo. Etindzaweni letingashisi letinye talamagciwane atatiwa kantsi endzaweni lefutfumele, noma lapho linetsa khona litulu, letilwanyane netifo tiyatsandza kuvela.
Bavuni bangadlala indzima lenkhulu yekwehlisa lizinga letilwanyane nema gciwane.
Uma indzawo yetitjalo imbosiwe kungasita kunciphisa lizinga lemagciwane.
Kunisela akwentiwe ekuseni uma umhlabatsi wesivandze umatsile.
Uma inzima idlalwe kahle, sitjalo safukutelwa kahle, umoya uyakwati kungena kahle usheshe womise emacembe uma imvula inile.
Lukhula lunika umtfunti nendzawo yekwandza kwetilwanyane.
Uma umutsi ungasebentiswa kahle, ungabulala netilwane temvelo leticedza letilwanyane.

Translated By Thandokuhle Motha