Kunakekeleka kwe Ndzawo

©Pannar Saad

'Kutsatsa tjani kutsi kwakheke lobunye tjani' yindlela lesetjentiswa ngumfuyi wetinkhomo wase USA lowetfulwa. Unake kulobumcoka bekunakekela indzawo ekwakheni indlela yetintfo letite emakhemikhali emhlabatsini kanye nekugcina bumantana bemhlabatsi.

Tindzawo-letinakekeleke kahle tifakela kahle ekuciniseni kanye nasekuphileni kwebantfu netintfo letikhona lapho kulelipulazi kepha kubaluleke ngekufana, kunakekeleka kwendzawo lenetjani kucinisa lokuphumelela kwemsebenti lodulile wekulima kulendzawo lenetjani.

Ngaphandle kwekuhlanyela lokwenele kwentela kukhulisa lizinga kanye nemkhicito wekudla, kubalulekile kusebentisa tindlela tekunakekela lokulungele lenhlobo yenhlanyelo, lemfuyo lekudzinga kutsi uyondle kanjalo nemhlabatsi wakho losepulazini, kepha kungabanekudula noma sikhatsi lesiningi phindze kubemalula kukhulisa noma kwehlisa ngesikhatsi ubona imiphumela.

Kugadvwa kwe Lukhula Endzaweni Lenetjani

©Navajo Agricultural Products Industry

Kubalulekile kugadza lukhula ngesikhatsi sekuhlanyelwa kwekudla ngoba titjalo letincane tiyincelele kakhulu elukhuleni ticudzelene nemanti, emanutrients kanye nekukhanya kwelilanga. Phindze, lukhula lolufana netidvwedvwe kumbe lungaba nguphoyizini etinkhomeni nakumahhashi ladla kulendzawo.

Ngembono, lokushona kwalendzawo kumele kushone ngalokwenele kuze kutokaleka kukhula kwalelikhula. Kudliwa kakhulu kwendzawo kungenta umhlabatsi longcunu. Loku kungenta kuhluma kwelikhula ngako kuvala ngetjani noma tibhidvo letifile ngendlela yakho kuyanconywa, umangabe kukhonakala.

Khumbula kutsi lukhula lungakhombisa kwehluleka noma kuphumelela kwemanutrients emhlabatsini wakho, njengekutsi, lelicembe le fumaria lelicolela umhlabatsi lonepotassium lephakeme. Kuhlolwa kwemhlabatsi lokubeka luhlelo lwekuvundzisa lingakusita kutsi ugadze lukhula.

Likhula lingagadvwa ngemakhemikhali. Lukhula lwelicembe lelivulekile lingadzinga lamaningi emakhemikhali kutsi afakwe noma kufakwe ngesikhatsi salo. Kufakwa ngetikhatsi letehlukene ngemnyaka munye kungenta ncono ekugadzeni lukhula lelikhula ngetikhatsi letehlukene.

Kunakekelwa kwe Kusetjentiswa kweNdzawo

©Zeynel Cebeci

Ungadli Kusekufisha kakhulu
Ungavumeli tilwane kutsi tidle endzaweni lensha lehlanyelwe kusesekuncane noma ngekuphangisa. Kushiyana ngalenhlanyelo, mani kuze kubengulapho titjalo setingu 20 cm ngekuphakama. Incumbi yenhlanyelo ledliwako akukameli idliwe ingaphansi kwa 10 cm, kumele kubebubanti besandla. Loku kutovumela kukhula phindze kwesisindvo. Cabanga lizinga lelimelula lekufuya – inombolo lengaphansi yetilwane kundzawo yinye lenetjani. Loku kungaba ngaphansi kwayinye inkhomo kumahekitha lamatsatfu.

Kugucula tindzawo
Cabanga kwehlukanisa letindzawo tibe ngemakhempu noma tindzawo letincane kwentela kuvumela kutsi tindzawo tekudlela tiphumule cishe emaviki lasitfupha. Ntjintjelela tilwane emkhatsini waletindzawo, utihambise ngesikhatsi letindzawo setitimfisha.

Faka manyolo kulendzawo
Kushiyane ngekuhlolwa kwemhlaba, kungabaluleka kutsi wengete emanutrients abuyele emhlabatsini. Lapho khona emantongomane asetjentiswe njengencenye yekudla kwenhlanyelo lokuhlanganisiwe, angeke sekudzingeke kutsi kwengetwe initrogen. Labanye balimi bahlakula letindzawo ngemuva kwekudliwa kwentela kuhlukanisa manyolo bese uyawusakata.

Hlela lokusetjentiswa kwendzawo
Lengucuko yendzawo ibeyinhlanyelo sikhatsi lesimatima. Loku kutoshiyana ngasegcineni-kwekusetjentiswa kwendzawo njenge sigadla setjani lowomile noma isilage kanye nekuhla kwenhlanyelo lokuhlanganisiwe njenge mantongomane-etjani kanjalo nesigaba sekukhula kwekudla lokuhlanganisiwe.

Sikhatsi lesilinganako-lesijakekile, kubuya lokusuka kuhlanyelo kuya endzaweni. Ngabe indzawo lensha ingasungulwa noma ngabe kulima kakhulu kumele kwenteke? Kulima kakhulu yindlela yekulima indzawo yenhlanyelo lefana netitjalo letincane letinemacembe tibesendzaweni levele ikona ngaphandle kwekugucula noma kuphatanyiswa kwemhlabatsi noma kulungiswa kwemibhedze yekuhlanyelela.

Tindlela tekufakela inhlanyelo, kudla lokuhlanganisiwe kukhuliswa kanyekanye. Lokunye lokukhuliswako kuvunelwa isilage, kube loko lokusele kuvunyelwa kutsi kukhule khona kutosetjentiswa njengekudla.

Translated by Phindile Malotana