Kunaka Umuhlwa weMvelo

© Marinda Louw

Kunaka indlela yekubuka imphilo yetilwane kanye netitjalo ifaka tindlela letiningi letehlukile, kufaka emapheromones, kuphusha intfo ihambe kanye netitsa temvelo kanajalo nema 'toxin' njengekubuka imphilo yetitjalo netilwane. Umakukhona indlela yelicembu linye letilwanyana, kuvame kuba yinkhomba kutsi silinganiso siphazamisekile. Umuhlwa ungabonwa njengendlela yemvelo yekukhombisa tindlela letingahle tenteke ekulimeni.
Letilwanyana lesitibona njenge 'mihlwa' tivame kwenta kudla kwaletinye tilwanyana futsi kumcoka kwati, kuvikela kanye nekuvumela tilwanyana letitfolako kutsi tengeteke. Titjalo letikhanga tilwanyana letitfolako ngumndeni we Asteraceae (kufana ne sunflower), titjalo letincane temacembe lahlukene katsatfu, iyarrow lejwayelekile (Achillea millefolium), sitjalo sase Asia kanye naletinye letiningi.
Sibonelo setilwanyana letitfolako tibungu temabhungane emacashata. Sibungu lesihlabako, lesisamnenkhe lesingenta umonakalo lomkhulu kumihlwa njengetilwanyana letincane letingabonakali. Ema lacewing acondzene nendlela yema Neuroptera (umndeni: we Chrysopidae). Silwanyana lesimunya ijusi sakha incenye lemcoka yekudla kwaso, kepha letinye tilwanyana letifana nesilwanyana lesifaka nesayobe, emathrips, timphungane letimhlophe kanye naletigcumagcuma emacembe kanjalo netilwanyana temacandza tiyadliwa. Licembu lelatiwako lelihlasela tilwanyana letimunya ijusi emabeleni ngema hoverfly (Eupeodes corollae) le ngelibala layo lelimtfubi namnyama ngemuva limelele tinyosi noma tilwanyana letindizako.
Kukhona tinkampani letikhokha phindze titsengise tilwanyana letitfolako kufana nemabhungane emabala (Chilocorus nigritus ne Cryptolaemus montouzieri), kanye netilwanyana letiphila kuletinye letindizako Aphytis lingnanensis ne Coccidoxenoides perminutus. Letitilwanyana tikhula kumavini emagilebisi kanye netikali letibovu. Lolokulandzelako sibuketo semihlwa lejwayelwe nekutsi tivikelwa njani ngaphandle kwemakhemikhali.

Sayobe Lesincane Lesibovu

Lesilwanyana sincane kakhulu. Sakha bulembu ngetulu kwamacembe siphindze simunye lejusi yalesitjalo. Lesayobe lesincane lesibovu sikhula etindzaweni letishisako futsi tingavikeleka ngekuvala sitjalo noma ngekufutsa lingetulu lemacembe ngemanti.

Tilwanyana Letincane Letimunya Ijusi

Hlanganisa emanti nensipho leluhlata ye sunlight kwenta ligwebu. Ungasebentisi insipho lengemanti yekugeza titja noma lokuyimphuphu noma lokumanti kwekuwasha tintfo lokunemakhemikhali, ephaisunlight Lengemanti nguyona iphephile kutsi ungayisebentisa. Faka lesipontji noma indvwangu lencane kulamanti lanensipho bese ngekunaka usula letilwanyana letincane letimunya ijusi kuletitjalo. Phindza lendlela katsatfu ngelilanga. Emabhungane emabala nawo adla kuletilwanyana letincane futsi avame kuphila etimbalini teticadzi, kuma fennel noma kuma coriander.

Tintfutfwane kanye Netilwanyana Letincane Letiphila Ngemacembu Lamakhulu

Letitilwanyana atidli titjalo kepha ngalesinye sikhatsi titfwala tilwanyana letincane letimunya ijusi. Letilwanyana letiphila ngemacembu tihlobene nemndeni lomunye futsi tidla sigodvo kufana nemacembe kanye netitjalo letifile, tichongo tetihlahla kanye nekwekuhlobisa endlini lokwakhiwe ngetigodvo kanye nesiyilo semapulango. Sila pelepele lowomile kwenta imphuphu lelula bese uvuvutela etindzaweni lapho tintfutfwane tiphitsitela ngakhona.

Iminenkhe

Iminenkhe iyaphitsitela futsi idla ngetikhatsi takusihlwa. Itsandza tindzawo letipholile, letifutfumelekancane kanye nekubhaca ngaphansi kwalapho kulahlwa khona engadzeni. Gcina lendzawo yekukhicita ihlobile kumacembe lafile kanye nalokunye kungcola. Vuvutela umlotsa noma uvutfute tigogo temacanda tigegelete lesitjalo, kwentela kususa leminenkhe. Letigogo leticijile temacandzaa tibulala leminenkhe' imitimba lelula. Luswayi lolucolisakele lasetafuleni nalo lifile kuminenkhe nalokunye "inemitimba lelula" imihlwa, kepha liningi lawo lingabulala kuvundza kwemhlabatsi.

Nematodes

Emanematodes tibungu letincane, titjalo noma tintfo letincane letiphila ngaletinye letikhokha ijusi etimphandzeni tetitjalo. Emacandza ato emahlanga kuletimphandze lokwenta kuhamba kancane kukhula kwaletitjalo. Lamahlanga angenta lesitjalo kutsi sife. Emacembe netitjalo letifile, kuhlangana kwe titjalo letifile netilwane kanye nesivundvo lesite emakhemikhali sikhokha tintfo tendalo letidla emanematodes. Lesitjalo sasehlobo setimbali sase Afrika semarigold singahlanyelwa njengentfo levala inhlanyelo njengoba sikhokha lutfo ngetimphandze taso letinephoyizini kuma nematodes. Kungavunwa ngesikhatsi sekuphuma kwetimbali phindze kufutfwe njengekukhokha. Kutama kamatima kweligciwane iStreptomyces ledla kusigadla se chitin yemhlaba we pathogens kufana ne nematodes kanye ne phylloxera futsi ngumutsi lobhalisiwe kwentela kusetjentiswa kuma nematodes

Tibungu Letijutjiwe

Tibunguletijutjiwe tidla titjalo letincane emhlabatsini lolinganako. Gubha kahle ngelugalo lwakhokulomhlaba lokulesitjalo utobese utfola sibungu lesigobekile, lesicinile, lesimphunga. Tigogo temacandza tingabalula emhlabatsini bese tivuvutelwa kutinhlavu letihlanyelwe kwentela kususa tibunguletijutjiwe. Isuphu yesibungulesijutjiwe ingaphindze yentelwe kuvikela tibungutekujutjwa, bona Imibhalo Yekuvikela imihlwa yendalo.

Umvunya Welikhabishi kanye Naleminye Imivunya

Umvunya welikhabishi ukhokha emacandza emacembeni elikhabishi. Gcwalisa lisokisi lelidzala ngaflawa lohlanganisiwe kanye neluswayi bese uyakhuhlutisa kulamacembe elikhabishi. Yintfo lencane yalolokuhlanganisiwe lokudzingeka ngetulu nangaphansi kwemacembe. Juba emacembe atamatisi bese uwabeka kulendzawo lelimele yesitjalo noma uhlanganiswe sipunu lesincane sinye seluswayi kumalitha lamabili emanti kwentela kufutsa.

Emabhungane

Yetama kususa emabhungane kuletitjalo ngekuwafutsa ngapelepele noma garlic. 'Ijusi yelibhungane' kungakhiwa kwentela kucosha lamabhungane.

Translated by Phindile Malotana