Kukhulisa Ematfole

© Rykie Visser Agrinet

Nakucala sikhatsi sekumunyisa, tinkhomo kufanele titale. Lapho, kutalwa litfole kungaba ngulelidvuna noma lelisikati. Ematfole lasikati akhuliswa kusukela atalwa kugine uma atala ematfole kwekucala.

Kumcoka kwe Colostrum

©Eric Miller
Litfole lelicedza kutalwa kufanele liphatfwe njengemtfwana, kakhulu ngetinyanga letimbili tekucala. Ngemahora lasitfupha ekucala icedza kutalwa, kufanele usite lelitfole limunye kumake walo noma usenge lenkhomo ngesandla udlise lelitfole iColostrum kulelitfole. iColostrum ngulelibisi lekucala inkhomo nayicedza kutala.
Lelibisi liphetse imitsi lesita litfole likhone kuncoba tifo lomake labekanato nakakhulelwe. iColostrum ishubile kunelibisi lelijwayelekile, kwenta sibonelo, 24% vs 13%, ngoba linemafutsa lamanyenti kanye ne Protein. Lokushuba kwalelibisi kuyancipha emuva kwemahora langu 24. Lena mitsi lekuleli bisi iyema emuva kwemahora langu 6 kuya ku 8, iColostrum iletsa kuvikeleka esiswini kufanele idliswe litfole nayisaphuma enkhomeni.

Kudlisa Ematfole

©Rykie Visser Agrinet
Emuva kwemahora langu24, tsatsa lelitfole lelitelwe ulifake lapho kuhlala khona ematfole (1.0 ngebukhulu x 1.8 m ngebudze) kube nembhedze lowomile njenge sawdust noma straw. Letibaya tematfole kufanele tibe tindze 1.2 m ngebudze belibondza etindzaweni letitsatfu ifulelwe 1.5 ngebudze. Shintja ubhedze lomanti kanye ngelilanga. Gcina ematfole kulesi sibaya ate abe netinyanga letitsatfu, emuva kwaloko setingahlala tibe ngumhlambi.
Kutidlisa libisi, usebentise libisi leliphelele kuyacubekwa emuva kwekudlisa iColostrum. Dlisa emalitsa lamabili kuya kulamatsatfu litfole ngalinye, ekuseni nasetsambama. Libisi lelingashisi kakhulu lingadliswa litfole nawucedza kusenga. Futsi nedemu ingasebentiswa, ematfole ungawafundzisa kutsi anatsele ebhakedeni.
Geza kahle tintfo tekusengela emuva kwekudlisa ematfole, kutovikela iPathogens ingatongena ematfoleni. Ucubeke udlise litfole tinyanga letimbili kuya kuletintsatfu.

Kuyekelisa Ematfole Kumunya

Kucala uyekelisa ematfole kumunya, dlisa litfole kudla kwekucala (18% crude protein) kusukela inemalanga langu7. Ucale ngekuniketa 150g wekudla (enkomishini yeli coffee) kanye ngelilanga. Kudzisa ematfole kudlela edishini yekudla ngekuhambisa kudla emakhaleni alamatfole. Nayikhotsa lamakhala iva lokudla.
Niketa kudla lokukahle onkhe malanga. Ungete lokudla onkhe emalanga nakudliwe konkhe. Susa kudla lokudzala ngoba kungaletsa kugula. Yekelisa ematfole kumunya nangabe setidla kudla lokungu 1 kg ngelilanga.
Cala ngekudlisa 0.5 kg we hay kusukela etinyangeni letimbili kute wente iForage ingene. Ushintje unikete kudla kwalabadzala (16% rude protein) kusukela etinyangeni letintsatfu. Kudla lokukhulisa (15% kuya ku 16%) kune crude protein lencane kunekudla kwekucala (sibonelo 18%). Khuphula lokudla njalo ngeliviki. Kudla lokudliwako kuyakhuphuka uma ematfole akhula, kucala ku 3kg uma inetinyanga letitsatfu kuya ku 18kg ngelilanga uma inetinyanga letingu 24 wemnyaka.

Uwafaka nini Ematfole Emadlelweni

Ematfole angafakwa emadlelweni futsi adliswe 1 kg ngelilanga uma inetinyanga letingu12. Emuva kwetinyanga letingu12 wemnyaka kudla kwasemadlelweni kungaba kahle. Kudla kwasemadlelweni lokwanele kufanele kube khona (njenge kikuyu noma ryegrass) kufanele kube khona; nakungenjalo, kufanelwe kugcwaliselwe nge hay noma silage.
Uma kudla kungekho, intfo lehlangene kufanele idliswe. Loku kufanelwe kwentiwe ngekubuka umnyaka waletilwane. Umaticubeka tikhula, nelinani lekudla nalo liyashintja. Kufanele ukale kusindza kwematfole ngaso sonkhe sikhatsi, khona utobona kutsi tidla kahle yini. Talisa ematfole nangabe sekasindza 300 – 330 kg noma nakafika etinyangeni letingu 12 – kuya ku 14 wetinyanga ngebudzala. Loku kutowenta siciniseko kutsi iyatala nayinemunyaka lengu 24 kuya ku 25 wetinyanga budzala.

Translated by Thandokuhle Motha