Kukhicitwa kwe Kudla

© University of Maryland Extension

Kudla titjalo letilinywa noma letihlanyelwa balimi kwentela kupha tilwane tabo. Titjalo letikudla tingaba ngasinye sitjalo noma kuhlanganiswa kwetjani kanye nemantongomane. Emantongomane titjalo letingasebentisa initrogen kusuka kumoya kwentela kulungisa initrogen kungena emhlabatsini nelusito lweligciwane le nodular etimphandzeni tawo. Kufaka initrogen ibuye emuva emhlabatsini kwenta kutsi kutfole letinye titjalo leticitsa sikhatsi ndzawonye, kukhula nalamantongomane.

Indlela leshiphile yekusebentisa indzawo kutsi uyekele tilwane tidle khona kulensimu nangabe kute titjalo letikhona letidliwako tendalo. Sikhatsi lesilungele ku, ecinisweni, kuba nekudla lokukhona ngesikhatsi kudla kwendalo kukalekile noma kusezingeni leliphansi. Nomalenye indlela, kudla kungavunwa bese kugcinwa ngendlela yesigadla setjano lobomile noma isilage.

Ngako, kokubili lesikhatsi sekukhicitwa kwekudla kanye nekuhlanganiswa kwetitjalo tekudla kubalulekile nakucalwa indzawo.

Tigaba Letifakelwa eKuhlanyelweni kweNdzawo

©Pannar Saad

Ngaphambi kwekukhetsa kutsi nguyiphi inhlanyelo lotoyihlanyela, khetsa letigaba letitofakela lesikhatsi sekulima kanye nemacembu enhlanyelo ledliwako.

Imvula nekufutfumala nekubamanti
Ngabe kudla kungalinywa etindzaweni temvula yasehlobo noma ebusika? Utsini umphumela lophelele welitulu walesikhatsi? Umangane kwehlakwemvula kuphansi, ungakhona yini kunisela? Uma kungenjalo, khetsa titjalo tekudliwa letilungele kulinywa endzaweni leyomile.

Simo sekushisa noma kubandza
Tindzawo tetjani tihlukaniswa ngemacembu lamabili ngekuya kwesikhatsi sekukhula kwato letikahle-khetsa emkhatsini wetikhatsi tetjani-letipholile noma tikhatsi tetjani-letifutfumele. Emantongomane noma bomabhontjisi kukhula kahle entfwasahlobo. Ngakoke kubalulekile kwati bukhulu kanye nebuncane belizinga lekushisa nekubandza kwendzawo nekutsi futsi umangabe sitfwatfwa sivela.

Indzawo
Ngabe lendzawo yekulimela iphakeme kancane nekutsi futsi lomhlabatsi uyeka ekugedvkeni ngendzaba yekugijima kwemanti kanye nekuhhusha? Ngabe kuphakamela ngasenyakatfo (ngaselangeni) noma ngaseningizimu (lapho kuphole ngakhona)?

Inhlobo yemhlabatsi
Ngabe lelipulazi linemhlabatsi lomelula wematje lamancane? Ngabe lomhlabatsi ushona kakhulu noma kancane? Ngabe ugcina kahle lobumantana noma ngabe emanti kanye nemanutrients kuphuma kahle ngaphandle kwenkinga?

Kufana nekutsi, tjani ne Napier (Penisetum purpureum) ne tjani be bana (P.purpureum xP. Americanum) kuhluma khle emhlabatsini lokhungekile. Ngendlela lekhanyako, lamantongomane noma bomabhontjisi iserradella kungakhula ngekuphuya emhlabatsini lonematje lamancane.

Kunisela
Ngabe lokudliwako kungahlanyelwa ngesikhatsi setimvula? Ngabe emanti akhona kutsi kuniselwe? Umakunjalo, nguyiphi inhlobo yekunisela letosetjentiswa? Ngabe unato tintfo tekunisela?

Tindzawo letatiwako letomile tetjani eNingizimu Afrika yi weeping love grass noma ‘oulandsgras’ ngeSibhunu (Eragrostis curvula), phindze ne Smuts finger grass ne foxtail buffalo grass noma ‘ibloubuffelsgras’ ngeSibhunu.

Kwasiphi Sikhatsi?
Ngutiphi tinyanga lapho letindzawo letinetjani titodzingeka khona? Ngusehlobo noma ebusika noma ngelikwindla noma ngesikhatsi sentfwasahlobo noma kuhlangana kwaletikhatsi? Ngabe titodliwa noma titovunwa phindze tigcinwe?

Ngabe kufakwa kwamanyolo kuyadzingeka?
Kubalulekile kutsi kuhlolwe lomhlabatsi ngaphambi kwekutsi kufakwe lomanyolo kwentela kwati kutsi ngabe ngumaphi emanutrients langekho. Kufakwa kwamanyolo lofanele kungakhulisa kuhluma kwekudla kanjalo nelizinga kanye nekutfutfukisa kubuya kwendzawo ngemuva kwekudliwa kanye nekutfolwa somiso. Kusebenta lokuhle kakhulu kusuka kumanyolo kubonwa emhlabatsini lomuhle, hhayi emihlabatsini legedvukako noma lephuyile, levame kutfolwa kungabi nemanutrients. Letinye titjalo tekulinywa tidzinga manyolo lotsite kufana nesitjalo lesinemacembe lamancane laluhlata, lesidzinga tigaba letenele tephosphorus.

Kugcina kusetjentiswa kwendzawo?
Ngabe tilwane titobekwa emadlelweni? Ngabe itosetjentiswa njengelidlelo, tigadla tetjani lobomile noma isilage? iSilage kudla lokusha lokujutjiwe, kwahlanganiswa kwase kuyashiywa kutsi kujike.

Tindzawo tetjani tingaphindze tisetjentiselwe sitfwatfwa – indzawo yekudlela yesibili ngemuva kwekujutjwa kwetitjalo noma setidliwe – noma kubekwa kwetigadla tetjani lobomile – lokufana ensilage kepha nekubamantana lokuphansi kanye nekubakuncane kwengucuko.

Kwasiphi silwane?
Ngabe tindzawo letinetjani tingasetjentiselwa tilwane letifana netinkhomo, timvu, timbuti noma inhlangano yetinkhomo noma timvu noma timbuti, emahhashi, ema alpacas, bologwaja noma ngisho tilwane tekufuywa letitalelako kufana netinkhukhu?

Kutawuba ngumuphi umnyaka kanye nesigaba sekukhicitwa kwetilwane? Njengekutsi, ngabe kutosetjentiswa njengesilwane lesikhokha lubisi, kuphiwa kwetilwane letincane noma njengekudla kwekulungisa kwetilwane letindzala?

Translated by Phindile Malotana