Kuhloba Lokuhle Kumagciwane eteMfuyo

© Chris Daly
Lenhlanganisela yetekuhloba lokuhle, sanitation kanye nekufutsa, kungulokusetulu ngekususa emagciwane lakenta bameli labasuka kundlela yekukhicita kutemfuyo. Kufaka lendlela yekususwa kwe lutfuli, umhlabatsi kanye netintfo te organic, lokufaka ema droppings, ingati kanye ne secretions, lekungabamba/kutfwale tintfo letiyingoti. Bakhiciti kumele bacabange nge “bulula bekuhlobisa” uma bahlanganisa phindze bakha indzawo yekukhicita noma bakhetsa tintfo labatatisebentisa kuleyondzawo.

Kudla Lokuhlobile kanye ne Manti

Tinyoni tekufuywa kumele tibendlela lelula ekudleni lokuhlobile kanye nemanti. Tindishi letivulekile kumele tihlotjiswe noma nje kanye ngelilanga, njengoba tinyoni tingahle titinyatsele, tingatiwisa futsi bese titfola kungcola. Kucitseka kwemanti nako kungenta lolokutfwala emanti kube manti, (lenhlanganisela yemibhedze yemfuyo kanye namanyolo), lokungenta kube nemagciwane kanye naletinye tinkinga.

Lendlela yekunatsa yekumunya nguyona incono ngekuyiklina/kuyihlobisa iphindze yenta linciphe lizinga lekumosha kunaletindishi letivulekile. Lenye indlela yaletintfo tesimanje tekumunyisa kanye nekupha kudla tiyakhona kutihlobisa. Umkhiciti, nomakunjalo, kumelel anake lendlela aphindze angene umakucala tinkinga noma nakuvela tinkinga.

Emanti lamoshekile kumele akhokhwe kwentela kutsi angatoletsa emagciwane langabayingoti.

Kunakekela Siyilo

©Chris Daly

Netinyoni letikhululekile tiyadzinga kutfola tindzawo letakhekile letingadzinga kuhlotjiswa kwentela kuvikela kwakheka kwemagciwane. Bakhiciti labanendzawo lekalekile kumele bacange kwenta siyilo sasemende etindlini letakhiwe njengoba losemende alula kumuhlobisa kunendzawo lenemhlabatsi.

Noma ke, uma bakhicita banendlela kumadlelo noma etingadzeni tetibhidvo, letinyoni tingagcinwa etidlekeni letihambako, letiphindze tatiwa ngekutsi tigulumba tetinkhukhu. Ngalena Ndlela yekukhicita, letinyoni tigcinwa esidlekeni endzaweni yinye emaviki lambalwa, kuya ngendlela leticushwe ngayo, ngaphambi kwekuchutjelwa kulelenye indzawo lelandzelako, kwentela kuvikela kwakheka kwetidleke.

Imibhedze

©Chris Daly

Tindlela letinengi tekwenta imibhedze ingasetjentiselwa kusita tinyoni kutsi tingatfoli kubandza kulesiyilo lesibandzako, kwehlisa kubukana naso ngebuso, kuvikela tinyawo tato nekutsi tihlale tomile. Noma nguyiphi intfo lekhetsiwe yembhedze, kumele isheshe yome, njengoba kucitseka kwalokumanti kungenta tibe nemangcumbula, kusha kwetinyawo kanye nekufa. Lemibhedze kumele ikhone kuvikela kwakheka kwe ammonia kanye nesifo lesenta iorganisms.

Ngetindlela tekukhicita ngetentsengo, timo telitulu (kushisa, kubandza kanye nesivuvu) netikhala temoya tiyagcilateka kugcina lamabhodlela omile kanye nekuvikela kwakheka kwe ammonia ngetigaba, lekungagcugcutela lokukhula kwemagciwane layingoti kanye nesifo. Lelibhodlela liguculwa onkhe Malanga, njengelikhuba kwentela kutsambisa tintfo lesetente emakhekheba. Kushiyana ngalendlela yalombhedze futsi noma tigaba noma ema broilers akhicitwa, umbhedze lohlobile ungabekwa endlini yemfuyo kucala kungakefiki tinyoni letinsha letitotfulwa tiphindze tisuswe phindze tihanjiswe emuva kwekususwa kwaletinyoni.

Indlu Yemfuyo

Tindlu temfuyo kumele tihlotjiswe kahle tiphindze tifutfwe emuva kwekuhamba kwe mhlambi lomncane nangaphambi kufike libhele lelisha. Inhlangano Yemhlaba Lebukete Imphile Yetilwane ikhutsata bakhiciti kutsi bafutse tindzawo leto letikhicita imfuyo, kwentela kubulala tifo letitfwele tilokatana letilumako, njenge timphungane, imuhlwa, ticks, tintfwala, ema flea, timbungulu, emabhungane kanye nemaphela, ngekushesha lokuphangisako emuva kwekususwa kwetinyoni kulendzawo, njengoba nje tilwanyana tivama kubhaca tiphindze tihlalisane umalendzawo iphola, loku kwenta kwenta kutsi kubelukhuni mbamba kutisusa. Emakhemikhali lamanengi lahlangene ayatfolakala kwentela kulawula lendlela lekhombile. Kwentela imiphumela lemihle kanye nekusebentisa lokuphephile, bakhiciti kumele basebentise lemikhicito ngendlela labakhonjwa ngayo.

Kulawula emagundvwane kumele nako kwentiwe ngekushesha lokukhulu, ngekusho kwa OIE, ngekususa kudla kutotonkhe tintfo letiphetse kudla kwentela kuciniseka kutsi lamagundvwane atsatseke ngabosochaka. Lokudzala nalokomile kudla kumele kususwe, ngani ngoba kungahle kwenteke kutfwale kugula lokungahle kwente tifo.

Kulahlwa kwemfuyo kutfwala inombolo lenkhulu yemagciwane, ngako ke kunakekela kumele kutsatfelwe etulu kwentela kubalekela kusakateka kwelutfuli kanye netimphiko ngesikhatsi itfutfwa. Kulahla kumele kwenteke ngendlela letowenta kuvikeleke kusakateka kwetifo phindze kususwe kuletinye tindlu tetimfuyo.

Fundza kabantingekunakekela ngekulahla. Bakhiciti kumele bafake imitsetfo yetemphilo nekuvikela uma bahlobisa letindlu, sibonelo nje, timphahla tekutivikela, emagulavu lamadze, emabhudzi erabha, tigcoko letindze kanye netivikelo tebuso kumele tigcokwe ngengendlela yekutivikela etfulini, etifeni telitimbe kanye nakuma khemikhali layingoti. Kutsambisa kuklina tonkhe tintfo letisukako kumele tisuswe tiphindvwe titsatfwe tiyiswe endzaweni letitoklina kwahle kiyo. Tindzawo tabogezi nato kumele ticinywe.

Tintsatfu tindlela letitsatfwako ngesikhatsi sekuklina, kungaba, kuklina lokomile, kuklina lokumanti kanye nekufutsa. Ngesikhatsi sekuklina lokomile, umtsanyelo, libhurashi, lifosholo, lihhaligi noma noma umoya locindzetelekile ungasetjentiswa kwentela kususa, lutfuli, umhlabatsi kanye naletinye tintfo letingabakhona kuyoyonkhe lendlu, kufaka ekhatsi tibiyelo, tiyilo, kufulela kanye netitebhisi.

KHUMBULA NOKO, KUTSI KUKLINA LOKOMILE AKUKAMELI KWENTEKE ETINDLINI LETITFOLWE SIFO SEMOYA, NJENGE AVIAN INFLUENZA NOMA SIFO SE NEWCASTLE.

Lomsebenti, ngekuya kwa OIE, kumele ucale ucale ngaletigaba letisetulu bese wehlela ngaphansi kwentela kunciphisa tindzawo letikliniwe ngaphambilini. Umsebenti wekulungisa nawo kumele wentiwe ngaso sona lesikhatsi, ngentfo yekuklina emagciwane noma leto letingaklineki kahle tisuswe bese kubekwa lokusha. Ngesikhatsi salesisikhatsi/sigaba, tonkhe letindzawo letikhona kuletindlu temfuyo kumele bese tiyasuswa kuma mangcoliso, kungcola netimphiko, ngendzawo lengemamitha lamabili lengakulendlu ngekususwa kutibhidvo (titjalo) kanye nekungcola/tibi.

Ngesikhatsi sekuklina lokumati, ngaphandle kwensipho kanye nensipho kuyasetjentiswa ekuwasheni, ekuyakateni kanye nekugcina lendzawo kanye nekususa letinye tintfo letingahle tisale. Ngekusho kwe Nhlangano yeteKudla neteKulima yase National Nations letfula ngete Kuklina Nekufutsa kuma Puluzai eMfuyo nga Yoni Segal, imphuphu leyatiwako yekuwasha timphahla, yindlela leshiphile futsi lesebentako.

Tindlela tekuwasha letisetulu tiyasetjentiswa ngesikhatsi lesifana nalesi, ngekutsi kucolelwe kusebentisa emanti lasivuvu, kuklina ngetulu kwetindzawo phindze kulukhuni kufika kuletinye tindzawo, kanjalo netintfo letiletsa umoya kanye nemagcoma emoya.

Ngesikhatsi sekufutsa, kufutsa kusetjentiselwa kubulala emagciwane. Litiko leteMfuyo eNingizimu Afrika likhutsata kutsi balimi balandzele ngekucaphela tindlela nemigomo, njengoba lokufutsa kungahle kungenti ngekushesha njengenjwayelo uma kusetjentiswe lokuncane, uma kushiywe sikhatsi lesimfisha noma kuyoma kungakapheli lesikhatsi sekufutsa. Lizinga lemanti kanye nesimo sekushisa noma kubandza kwendlu kumele nako kunakwe ngesikhatsi kwentiwa lomsebenti. Nasekucedziwe kufutsa, onkhe emathuluzi abuyiselwa emuva ngaphambi lendlu isuswe kwekugcina kwentela kuhlisa tindlela letingaba yingoti.

Translated by Phindile Malotana