Kugcinwa Kwetinkhukhu Ngaphandle NokuKhicitwa Kwenyama

© Chris Daly

Ngalesikhatsi sekubhalwa komtsetfo, iNingizimu Africa beyikadze inganawo umtsetfo loboka kulebula noma kukhukaniswa kwe nyama. Kungabi khona kwalomtsetfo kwente titolo titibekele emalebuli ngokwabo.

Imitsetfo Lemihlanu

©Chris Daly
Licembu lokukhicitwa kwenyama nemacandza eNingizimu Africa litakhele indlela yalo yoku buka kukhicitwa kwe macandza nenyama. Ngoku bona kwabo, tonkhe tinkhukhu ngokuhlukana kwato nangokuhluka kwetindlela letikhuliswe kwato, kuyadzinga kutsi tivumeleke emitsetfeni lemihlanu lebekwe I (World Animal Organisation.) Nayi lemitsetfo:
  • Tinkhukhu kumele tihlale tisutsi, tinemisoco, futsi tinatsa emanti lahlobile, tidle nangesikhatsi
  • Tinkhukhu akumelanga tihlale titfukile noma tihlushwa
  • Tinkhukhu kumele takhelwe kahle, tihlale tikhululeke tingahlupheki
  • Tinkhukhu kumele tikhululeke ekulimaleni, buhlungu, tifo nemagciwane, ngokutsi tigwenywe tifo ngetindlela letihlukene
  • Tinkhukhu kudzingeka tikhululeke, tikwati kwenta yoma yini leyi kundalo yato, kantsi kumele tibe nendzawo leyanele kutsi tikhululeke

Tinkhukhu Letigcinwa Ngephandle

©Chris Daly
Umtsetfo wema (broiler) utsi tinkhukhu letigcinwa ndzawonye akumelanga tendlule lishumi nesihlanu. Lenombolo iyehla iye kumashumi lalishumi wama cudze lasakhulile uma ufuna kukhicita emacandza. Kugcwala ema candza lasa cociwe netinye tintfo letidla indzawo, njenge mabhokisi.
Sikali semacudze emacandza singaphakamela kushumi nakubili endlini lenetakhiwo teku sebenta noma letinye nje timfanelo. Kubalulekile kwenta tikalo leticondzile tetintfo letingekhatsi letisebentiswa tinkhukhu, kuze tingalimali tidladla, ngokusho kwe Pullet Rearing and Egg Production Code of Practise.
Sakhiwo sesisefo sisita kutsi tinkhukhu tinga khiciteli emacandza phansi. lakusebentiswa khona emabhokisi, kumele kebe nesisefo lesinye lapho khona kunetinkhukhu letisiphohlongo. Sisefo lesingange (square meter) lapho kuno 125 wemacudze.
Tinkhukhu temacandza kumele tikhanyiselwe lapho tihlala khona, ema hora lasishiya galo lunye tikhanyiselwe, kungaba ugesi noma kukhanya kwelanga, ticishelwe ema hora lasiphohlongo.
Noma tinkhukhu tenyama noma temacandza, kufaneke kutsi licudze leli khulile leli lodva, libe nenzawo engaka 5cm yokudla, mangabe amabhokisi okudlela avulwe tindzawo letibili, 10cm mangabe kuvulwe indzawo leyodva yokudlela. Mangabe tinkhukhu tidlela ema shubhini noma tindishi, tingayekwa tinkhukhu tibe mashumi lamane (40)
Indzawo Yangaphandle
Lemitsetfo ivumela tinkhukhu tenyama nema candza kutsi tibe nendzawo lefanako. Emantjwele akumelanga andlule emanjwele lasihlanu endzaweni lenganga 5m. Kunjonjwa kwemfuyo kuvimbela kukhula nekendlondlobala.
Indzawo lengaphandle lapho kugcinwa khona lamantjwele kumele inakekelwe kuze tihlahla notjani kukwati kukhula ngaso sonkhe sikhatsi. Kulimela etindzaweni letihlukile kusita kutsi umhlabatsi utfole sikhatsi lesanele kutsi ubuyele esimeni sawo futsi netinhlwa tngakwati kwakhela.
Tinkhukhu kumele tibe nesitfunti, kungaba tihlahla noma sakhiwo. Tinkhukhu kumele tivalelwe, latihlala khona kungakwati kutsi kungene tilwane netingafaka tinkhukhu engotini.

Kukhicitwa Kwe Nkhukhu Yenyama

©Chris Daly
Balimi basebentisa tinhlangano letitimele kuze bakhicite ngendlela labafuna ngayo. Letinhlangano nato tifuna lokutsite, ngoku jwayelekile lenkhukhu ingabitwa kutsi I (organic) mangabe tikhuliswe ngendlela lejwayelekile, kungasebentiswanga imitsi.

Translated by Thandokuhle Motha