Kufakwa kwe Makhemikhali labulala Titjalo

© Louise Brodie

Kwentela kutfola imiphumela lemihle, emakhemikhali labulala titjalo kumele afakwe ngendlela yetimphawu, ngemikhicito lenendlela lefanako yekusebenta lejikelako, naleminye imikhicito kwentela kuviekla kutfutfuka kwekungavumi kwemakhemikhali labulala titjalo. Emakhemikhali labulala titjalo angahle afakwe kwentela kubulala lukhula lolute emandla futsi lolucala kuhluma, lelibitwa nge-ngemakhemikhali ekucala laphutfumako, noma kunakekela lukhula loseluvele luhlumile, lelibitwa ngekutsi-ngemakhemikhali lasevele akhona.

Kufakwa kwe Makhemikhali Lavele-ngekuphutfuma

Sikhatsi sekufakwa kwemakhemikhali lavele-ngekuphutfuma sishuyana ngenhlobo yekuphendvula lesetjentiswako. Emapulazini lapho kuphendvula ngekunakekela kusetjentiswa, emakhemikhali labulala titjalo kumele afakwe ngekushesha ngemuva kwekuba indzawo siyilinyiwe kwentela kutsi lelikhula lingatfoli litfuba lekukhula, Gavin Matthews uyecwayisa kumbhalo wakhe we Pre-emergent herbicides remain important (Emakhemikhali ekucala-ekuphutfuma lasele amcoka) lokhokhwe ngenombolo ye Grain SA’s Paula/Imvula magazine.

Nawusebentisa lite noma kuphendvula – lokuncane, ‘kushisela phansi’ emakhemikhali labulala titjalo angafakwa kwentela kubulala likhula lelivelile lelilandzelwa kuphutfuma-kwekucala kwemakhemikhali etitjalo kuvala lukhula loluningi kutsi lingahlumi. Kumbe kuphendvula ngekunakekela noma kuphendvula-lokuncabe kuyasetjentiswa, emakhemikhali labulala titjalo kumele afakwe ngesikhatsi setikhatsi telitulu kwentela kuvumela lamakhemikhali kutsi avelele ngetulu emhlabatsini kwentela kubulala tinhlavu telikhula.

Kufakwa kwe Makhemikhali labulala titjalo Ekucala-laphutfumako

Emakhemikhali labulala titjalo ekucala-laphutfumako ngemikhemikhali latsintfwako, lokusho kutsi kumele abanjwe ngemacembe alelikhula kutsi abulale lesitjalo. Kulona mbhalo, Keep the enemy at bay-Gcina lesitsa sakho kuncenye yendzawo, lekuvela ku Grain SA’ s Pula/Imvula magazine, Gavin Matthews uneticwayiso letilandzelako longatisebentisa:

Kwekucala, lamakhemikhali kumele afakwe ngelilanga lekungahhushi ngalo, kwentela kuviekla kuphatamiseka kwekufutsa lokungakhokha kungachumani kahle phakatsi kwemakhemikhali labulala titjalo nelikhula.

Ngaphandle kwemakhemikhali ekucala-laphutfumako lekumele afakwe ngesikhatsi setimo letimantana, emakhemikhali-ekucala adzingga kufakwa ngetinsuku nakushisa, ngesikhatsi likhula lihlluma ngemandla, kwentela emakhemikhali lamahle ekubamba. Litsi lelikhula lingamiswa, lamakhemikhali atobate noma atoba nesisindvo lesincane.

Kwesitsatfu, lamakhemikhali kumele asetjentiswe emantini lakahle nelinani lelehlile. Kahlekahle, lokungaba ngemalitha lalikhulu nemashumi lasihlanu emanti angasetjentiswa kuhekitha linye kukwekufutsa lokukahle kwentela kutfola indzawo lekahle yemakhemikhali esitjalo. Lokuma kanye nelinani lelehlile lito, nomakunjalo, litotsembela kulomkhicito, ngako buta lolokunika emakhemikhali ngesecwayiso sekufaka.

Kwesine, lamakhemikhali kumele afakwe ngelitubane lelikahle kwentela kuvikela kufakeka kakhulu noma kumosha etindzaweni lapho lelitubane belihamba kancane noma ngaphansi kwekufaka ngesikhatsi sigulumba besishayelwa ngelitubane lelisetulu. Lokwekufutsa kumele kubekeke ngendlela lengiyo ngelitubane lwekufaka, lokutoshiyana ngelingetulu lwalelipulazi. Emakhilomitha lalishumi kuhora linye litubane lelikahle kutsi usebente nalo phindze kusita ekunciphiseni tibalo.

Kwekugcina, lokwengetiwe, lokufana nalokunamatselisiwe, kungasetjentiswa kwentela kutfutfukisa kusebentiswa kahle kwemakhemikhali labulala tilwane. Lolokunamatseliswako kungavumela lamakhemikhali kutsi abekunamatsela lokunocno kulamacembe elikhula phindze kunciphise lesisindvo lesingakalungi selitulu lelina ngemuva kwekufutsa. Phindze, labaniketa ngemakhemikhali kumele batsintfwe kumbe nangabe kungeta kudzingeka nekutsi ngumaphi lekumele asetjentiswe namaphi emakhemikhali labulala titjalo.

Kwekugcina, balimi kumele baciniseke kutsi basebentise emakhemikhali langiwo, ngalamanye emagama, lawo latobulala lelikhula leligadziwe ngaphandle kwekuhlukumeta umkhicito wenhlanyelo.

Translated by Phindile Malotana