Kubuka Tibhidvo Letitfolakala eNingizimu Afrika

© Chris Daly
Although not indigenous to South Africa, spinach is a very popular vegetable in the local diet.
Noma inganakwa futsi ingasebentiswa kahle eNingizimu Afrika, tibhidvo letivela kulelive tingasebentiswa etindzaweni letinyenti ekulimeni, kwenta siciniseko kutsi kudla kuhlala kukhona lokutosita kucedza kuphuya, futsi kusite kungena kwemali kanye nekutfutfukisa kuphila kwebantfu.
Tibhidvo takulelive tiyakhona kumelana netimo letimatima, ngoba setijwayele simo sase Ningizimu Afrika (ngoba letinyenti tikhula esigangeni) loku kwenta kutsi tikhone kukhula tinganiselwa. Futsi leti tibhidvo tiyincenye yemlandvo wakulelive.
Emacembe ase Afrika latiwa njenge macembe etibhidvo futsi tatiwa njenge morogo noma imfino kubantfu base Ningizimu Afrika. Emacembe ase Afrika ayincenye yekudla lokudliwa onkhe malanga kulelive kakhulu etindzaweni tasemakhaya futsi tiphetse umsoco lomunyenti njenge vitamin A kanye ne Iron.
Umtimba wesihlahla lomncane, timbali kanye netitselo letisetincane, tiyasebentiswa njengetibhidvo. Kudla kungentiwa kusebentiswa kusebentisa lihlobo lunye letibhidvo noma usebentise tinhlobo letinyenti. Kungeta bunandzi, tinongo letifaka ekhatsi ematamatisi noma anyanisi, peanut flour kungasebentiswa.
Kwanyalo, iAgricultural Research Council (ARC) yenta imizamo kutfutfukisa kulimwa kanye nekusebentisa kwaleti tibhidvo balimi, bafati nebantfu labahluphekile. Licwaningo le ARC libukele kutfutfukisa tindlela tekulima, kusebentisa emanti kahle kanye namanyolo. Leli lwati litosebentiswa kwakha tindlela tekulima letinsha tekulima emaembe.
Lelicwaningo libuke letitjalo letilandzelako:
Amaranth
Spider plant (Cleome gynandra)
Corchorus spp
Nightshade (Solanum retroflexum)
Pumpkins and bitter melon
Cowpea (Vigna unguiculata)
Amadumbe (Colocasia esculenta)
Amaranth, corchorus kanye ne spider plant nguletinye wemacembe emudzabu lanemsoco lomunyenti, futsi lecuketse iCalcium, iron na Vitamin A na C. Amaranth ne Corchorus futsi anemsoco we Protein ne fibre. Noma leti titjalo tingatiwa ngekutsi atidzingi kunakekelwa kakhulu futsi tikhula emhlabatsini longavundzile, licwaningo likhomba kutsi sivuno singaba ncono ngekungeta manyolo noma kufaka umcuba emhlabatsini.

Amaranth

©Dinesh Valke
The young plants and leaves of Amaranthus spinosus are eaten like spinach and it is reputed ot increase the milk yield in cattle when grazed.
Lesi sihlahla lesikhula sifike ku 30 cm kua ku 2 m ngebudze. Emacembe lamancane, kukhula kwakhona ne titfombo takhona tisebentiswa njenge tibhidvo. Tinhlanyelo tiphekwa njengembila. Emacembe nemtimba wesihlahla kusebentiswa njenge snuff. Kuwo wonkhe emakhula latiwa njengekuba ngemacembe eNingizimu Afrika, amaranth ngiyo letsimbisako kutsi ingatsengisa kahle.

iSpider Plant

Sihlahla lesinemacembe laneboya nemtimba wesihlahla, emacembe e spider plant ahlangene – njengetingalo esandleni – futsi asebentiswa asemancane. Ngalesinye sikhatsi ayababa, angaphekwa elibisini kanye nematamatisi, aphakelwe njenge sipinachi, kufaka bunandzi ekudleni.

Tinhlobo teCorchorus

Latiwa kakhulu ngekutsi ligusha (Corhorus olitorius ne Corchorus tridens) lesi sihlahla sihlala sikhona umnyaka wonkhe lesinetimbali letincane. Ligusha leliphekiwe liyashelela esandleni njenge okra. Kunciphisa kushelela faka bicarbonate of soda (noma umcamo wenkhomo) ayangetwa emantini ekupheka.

Umtfunti Wasebusuku

Sihlahla lesibitwa ngekutsi umtfunti wasebusuku sikhula sifike ku 75 cm ngebudze, futsi satiwa ngesitselo saso lencane futsi lesimunyama, lesingadliwa sinjalo noma sifakwe kujamu. Lesitselo lesilihlata ngemubala siyingoti. Emacembe ayaphekwa kepha futsi angadliwa anjalo.

Litsanga ne Bitter Melon

Pick young pumpkin leaves for steaming. Remove the thorny fibres by taking a small piece of the stem and stripping it down the back of the leaf, removing the thorny fibres. Cut into small pieces before cooking or sautéeing.
Emacembe elitsanga ne bitter melons (Citrullus lanatus) asebentiswa njenge tibhidvo temacembe. Umndeni we Curcurbitaceae, leti tihlahla ticishe tifane netihlahla letinkhulu, ngako ngalesinye sikhatsi tiyasebentiswa kulwisana nelikhula. Futsi nato tiyavunwa esigangeni, emacembe, loko lokuvelako, timbali kanye netitselo letincane kuyaphekwa.

Tindlubu

©Jud McCranie
The pods and seeds of the cowpea plant. The leaves are also eaten as vegetable and makes a good animal feed.
Tindlubu sitjalo lesinemacembe lesichamuka eAfrika. Konkhe lamacembe nalenhlanyelo adliwa njenge tibhidvo, bese kutsi loko lokusele kusebentiselwa kudla tilwane, kungaba kwenta iHay noma Forage. Flour wetindlubu usebentiselwa kubhaka nekwenta letinye tinhlobo tenyama njenge chicken nuggets. Tindlubu tinemsoco lofaka ekhatsi protein ne carbohydrate ne vitamin B.

Amadumbe

©David J. Stang
Just harvested amadumbe tubers should be washed before boiling or roasting.
Amadumbe laphindze abitwe ngekutsi yi taro, sibhidvo lesiyimphandze lephindze yatiwe njenge mazambane aku tropics. Akuhlobani naleli zambane lesilijwayele, letimbandze tamadumbe tiyaphekwa futsi emacembe akhona kanye netimbali tiyadliwa njenge tibhidvo letilihlata ngemubala, atiwa kakhulu e West Afrika.

Translated by Thandokuhle Motha