Kubonwa kwe Otter yase Kapa Letetingalo

©Roger de la Harpe
Le otter yase Kapa lete tingalo (Aonyx Capensis) itfole ligama layo kusuka ecinisweni lelitsi tinyawo tawo tangembili tijwayele kugubha ngakoke atinawo tingalo. Tinyawo tawo tangemuva ticangene kancane kulinye ngalinye linyawo.
Tilwane letisakatekile lama otter eNingizimu lese Afrika, kuhlala etindzaweni letinkhulu temifula kanye naletinye tetindzawo letincane letinemanti. Emanti lamasha yintfo lebaluleke kakhulu yesidzingeko, ngekusho kweluhlolo lwe Konga iAonyx capensis, akusiwo ekunatsa kuphela kepha ngoba ema otter akanaso sigaba semafutsa ngaloko kumele ayakate loboya bawo lobushonako kwentela ithermoregulation.
Ema otter ase Kapa lete tingalo makhulu, angakhula abe ngemamitha lamabili ngebubanti bese abanesisindvo lesisemkhatsini welishumi lema kg ne mashumi lamabili nakunye ema kg. aneboya lobukhanyako kuya kunsundvu lobuvela libala lelimnyama uma amanti, kanye netindzebe letimhlophe, silevu, chochocho, tindlebe kanye nesifuba sangetulu kanjalo netinwele letindze letikhula ngasemulonyeni letimphunga samhlophe. Imisalo yawo, lengaba ngemasentimitha lamashumi lasihlanu ngebudze, isetjentiswa kwentela kusekela wona uma ahlala ngalemilente yayo yangemuva kanye nekutiphusha emantini uma tibhukusha.
Ahhudlisa imitimba yato uma ahamba endzaweni. Ngekusho kwe maciniso Latfokotisako ngema Otter ase Kapa Letetingalo (Aonys Capensis), ngekusho kwa Jared Harding, lama otter ngekwendalo tilwane letiphila todvwana letihlala endzaweni lenemindeni lemacembu lengaba sihlanu ngalinye. Sinye sicumbu sinelikhaya laso phindze sitigcina kuze kube sikhatsi sekuhlangana ngenyanga yeNgongoni.
Kungaba yimidlwane lengaba ngamunye kuya kumitsatfu letalwa ngemuva kwetinyanga letimbili tekumitfwa. Lemidlwane ikhuliswa bomake babo phindze ahlale nayo ite ifike esigabeni sekukhula umasekanemnyaka budzala. Lemidlwane ilunyulwa umaseyinemalanga lamashumi lasitfupha budzala.

Indlela yeKudla neKubulala

©Roger de la Harpe
Ema otter ase Kapa letetingalo aphitsitela nasekusa kanye nasebusuku, kushiyane nalapho tihlala khona. Kule Drakensberg, njengekutsi, avame kubonwa ayaluka kudla kusuka phakatsi kwamvakwe madina, lefutsi aphitsitela kakhulu ebusuku kwentela kugwama kuhlangana nebantfu kanye netinja etindzaweni letingakavikeleki eCape Peninsula nase Goli. Kutingela kungahle, kwenteke nanoma ngusiphi sikhatsi selilanga.
Avame kuhlala etilwaneni letincane, kufana netimfishi, emacrabs, ticoco noma tilwanyana, kepha tingaba yinkinga etilwane tekufuywa noma emapulazini etimfishi lapho khona tivama kubulala tilwane letiningi kunaletidzingekile. Timvu letincane nato tingaba yinyamatane kuma otter aseKapa lete tingalo, ngalesilwane lesivame kungakhoni kuphefumula ngemuva kwekutsi timphulo tawo tilunywe tiphume. Lama otter angadla lemphumulo, tindlebe kanye netindzebe talemvu lencane futsi ngalesinye sikhatsi sifuba.

Kunakekela

©Roger de la Harpe
Lo Mbhalo weKunakekela Tilwane lucwayisa bafuyi kutsi bavikele kulahlekelwa ngekuvala ngelihwayela lelilimitha ngekuya etulu, kanjalo nafenisi wagesi lobekwe waba ngemasentimitha lamashumi lamane nesihlanu kusuka emhlabatsini. Kuvalela ebusuku, kusetjentiswa kwemelusi kanye netilwane tekugadza kungasita kuvikela tilwane letisheshe tilimale kutsi tiphephe.
Bafuyi kumele babute ngemvumo kulabo labaphetse umangabe bafuna kubamba ema otter ngendlela yelihhoko. Lokubhaliwe kucwayisa bafuyi kutsi bafake ibhola yetennis ehhokweni kwentela kuvikela kuphitsitela kwema otter ngesikhatsi sekabanjiwe bese avikela kulimala.

Translated by Phindile Malotana