Intsengo ye (breeder)

© Chris Daly

Kuyadzinga kutsi ucaphele mawungena kulebhizinisi njengoba ungatitfola ubhekane nabosomabhizinisi laseba ndlondlobele. Mick Bosch wase (Boschveld chickens) utsi timbhili tinkinga longahle uhlangabetane nato:kokucala kusematfubeni kutsi ucedza kungena kule makethe uvele ubambhane etulu nemabhizinisi lasevele andlondlobele,atimele,kwesibili kutsi batsengise balohlobo bakhicita phansi kwetimo letibita kakhulu, cabanga tinkhulungwane tema Randi.

Informal Market

©Chris Daly
Indlela lencono kucothela batsengi beluhlobo lwetinkhukhu etitsite: (indigenous)noma (duel breeds), (Boschveld), (Australorp), (Koekoek) Kanye ne (island red). Letinkhukhu leti atikhuli njengaletinye futsi sikhatsi sato sekukhicita sifika emuva kwesikhatsi, kantsi tiphindze tikhicite kancane, kodva tiyakwati kuvikela, tigweme emagciwane kuhlula leti letibobhululu bato. Noma tingabekwa njenge tinkhukhu tasemakhaya tiyakwati kutsi tiphile.
Ngokusho kwa Bosch, letinkhukhu leti tivumele kugcinwa ngaphandle, titsengiswe khona etindzaweni tasemakhaya naleto letidvutane. Ngesikhatsi abhala beka sokola ngolwati lentsengo yaletinkhukhu lana e Africa, kutokwati kutsi kube nelitfuba lokutsengisela emave angaphandle.
Bosch wahlakaniphisa balimi kutsi bacale kancane kancane,mhlampe ngetinkhukhu leti ngabaku (500), bese ukhulisa ibhizinisi njengoba sidzingo sayo sikhula. Kucalela lebhizinisi etulu kungahle kwente umlimi atitfolesekahleli netinkhukhu letingatsengwa. Letinkhukhu letincane tingatsengiswa ticedza kuhlanganisa lilanga lelilodva noma tibeketelelwe tize tikwati kutikhicitela emacandza, emkhatsini kwemaviki lalishumi lelinye nesphohlongo kuya kumaviki lamashumi lamabili nakunye. Emachudze angatsengiswa aphila maseka khule afika kumaviki alishumi elinye nakubili.

Kuphakamisa Intsengo

Letinkhukhu nema njwele tikhicita kahle mangabe tiphiwa kudla lokucondzane nokukhicita kwema candza, kodva tiyakwati kutsi tiphile noma tingabekwa le kutsi titi tfolele lokudliwako. Kodva tinkhukhu leti yekelwako kutsi titifunele kudla tingahle titfole kugula nemagciwane, tingalimala noma tidliwe tilwanyane.
Intsengo ingaphakama mangabe emanjwele atfola kugwema emagciwane emuva kokutsi atsengiswe. Tinkhukhu tema candza nato kumele tigweme tifo letinjenge Bursal Diseases (Gumboro) ne Coryza emuva kokutsi titsengiswe. Kutsengisela batsengi emanjwele la ondlekile,acinile,agwema emagciwane layingoti, kutosita kutsi utakhele ligama lelihle futsi banga phindza phindza kukutsengela, utfole nabatsengi labasha, ngoba indlela yokukhangisa yomlomo kulomunye isita kakhulu.
Khumbhula kukhetsa kahle emachudze akho,ngoba ngekuhambha kwesikhatsi angahambha akwehlisele lizinga lakho lokukhicita.

Translated by Thandokuhle Motha