Insontfo Lelula Kakhulu eNingizimu Afrika

©Justin Fox
Lembuti ye Angora lencane ichamuka esigodzini se Middle Eastern sase Turkey. Letilwane tekucala - sinye lesinsikati (lensikati) kanye nelishumi nakubili laletindvuna (lendvuna) - aletfwa eNingizimu Afrika ngemnyaka wa 1838, kepha kwatfolwa kutsi leletindvuna kwadzinga kutsi tigezwe. Ngenhlanhla, lelensikati beyimitsi yase itala imvu lendvuna. Tilwane letiningi taletfwa eNingizimu Afrika emkhatsini wemnyaka wa 1857 kuya kumnyaka wa 1868 kwaze kwabasikhatsi laphokhona isultan yase Turkey yamisa khona kuphuma kwetintfo. Lelicembu le Timbuti te Angora lasungulwa ngemnyaka wa 1892 futs latiwa namuhla ngekutsi yi Angora Lekhokha Timvu Letindvuna.
Insontfo lelula kakhulu ikhicitwa cishe kumapulazi etimbuti te Angora letingase Ningizimu Afrika. Kukhona emapulazi langaba makhulu lasikhombisa lamakhulu kahle kutsi angentiwa 'kukhicitela intsengiso', kube lalasele lamakhulu lamatsatfu akhicita lokuncane. Titsi letimbuti nasetijutjiwe letinwele titsatfwa tiye eNelson Mandela Bay ngulabo batsengisi labatsengisa intsambo (tinwele) ngentsengo lephansi.
Insontfo lechamuka ngase Ningizimu Afrika, iletfwa eNelson Mandela Bay (endzaweni lese Port Elizabeth esifundzeni lesise Eastern Cape) lapho yentiwa khona. Indzawo yase Port Elizabeth nguyona ndzawo lehambisa insontfo lelula kakhulu lephuma eNingizimu Afrika.

Emayadi laphuma eTimbutini

©Marinda Louw
The difference between wool (left) and mohair (right) can be clear seen here.
Timbuti te Angora eNingizimu Afrika tikhokhelwa kukhicita insontfo lelula kakhulu. Insontfo lelula nguyona ntsambo yelasitiki lecinile lefutfumele, lesindza kancane naletsatsa sikhatsi lesidze, futsi ingashintshwa libala malula. Ivame kusetjentiswa etindzaweni temayadi kwentiwe timphahla, lokukoloshiwe (kutfunga ngesandla nangemshina), emakhethini, emayadi ekuvala ifenisha, kanye netingubo tekulala. Insontfo lelula kakhulu ihlukile kunentsambo ngendlela letsi intofotela kakhulu ngetulu kantsi futsi incama, iyashelela ngesikali.
Imbuti ye Angora ingakhokha 5 kg wensontfo bese idzinga kujutjwa kabili ngemnyaka ngoba ikhula emkhatsini welishumi nakubili kuya eshumini nesihlanu ngemasentimitha njalo enyangeni yesitsatfu. Sikhumba sentsambo ye Angora kumele sibe yiyunifomu ngekuya ngebudze kanye nekubalula, kumele kukhombise kucina, indlela lecinile kanye nesimo lesikahle futsi sikhululeke kutintsambo letimibala kanye na kemp. (Tintsambo te kemp timhlophe, intsambo lelula ivame kuhlanganiswa nensontfo yetinwele yetilwane.) Insontfo lephakeme ichamuka ngetindlela letimbili - ngekuma ngendlela leshwilene Kanye nekugocana lokusagagasi - futsi itsengiswa ngetigaba letintsatfu: lelula, lesemkhatsini nalecinile. Lesigaba sitsatfwa kutsi sikhulu ngemnyaka walembuti ye Angora.

©Marinda Louw
This goat is shedding cashmere, a soft fine fiber that grows in winter.
Intsambo lelula, lekhicitwa kuletinwele letilula tesikhumba sembuti, ikhokhwa esikalini lesincane setimbuti te iMbuzi dvute ne Butterworth eEastern Cape. Incumbi yetimbuti temvelo tikhula intsambo emkhatsini wetinwele tato ngesikhatsi sasebusika kwentela kutivikela, ngesikhatsi sasehlobo kujutjwa lentsambo. Kukhicitwa kwe nsontfo lelula kuvame kuhlanganiswa nekukhicitwa kwenyama yembuti kwentela kuciniseka kutsi i mali iyangena mnyaka wonkhe. Lizinga lenyama lephuma etimbutini letincane inelizinga lelihle kepha imitimba mincanyana futsi tincama kunaleyo yetimvu lebetiphiwa kudla ngendlela lefanako.

Translated by Phindile Malotana