Injabulo Nekuphila kweti Ngulube

©Glenneis Kriel
Pigs should have the freedom to express normal behaviour.
Indlela yete Njabulo neKuphila kweti Ngulube eNingizimu Afrika ibhaliwe bafuyi, labalayishako, inhlangano ye njabulo nekuphila kanye netindzawo tekusebentela. Kumayelana nalokubitwa ngemitsetfo Yenkhululeko Lesihlanu njengekutsatsela ngekuya kwe khansela yete Njabulo nekuphila kwe Tilwane Telipulazi, kungaba yinkhululeko lesuka ekomeni, endlaleni nakumphilo lengasiko kahle, kukhululeka ngekungaphatseki kahle, kukhululeka ebuhlungwini, kulimala netifo, kukhululeka lokukhombisa indlela yekuphila lengiyo kanye nekukhululeka ekwesabeni nenkinga.

Kukhululeka eKomeni kanye nakuNdlala

©Glenneis Kriel
Pigs should have access to clean water.
Ngekuya kwaletindlela, tonkhe tingulube kumele tibenekukhululeka kumanti lahlobile ekunatsa kanye nekudla.

Kukhululeka Ku Ngaphatsek Kahle

©National Pork Board and the Pork Checkoff, Des Moines, IA, USA.
People who work with pigs should be well-trained.
Bantfu labasebenta ngetingulube kumele bakhone kwenta imisebenti yabo ngekungabi netinkinga etingulubeni. Kumapulazi lamakhulu, tisebenti ngalesinye sikhatsi basebenta ngetindlela letitsite, njengekutsi, basebente ngetingulube letitele noma letikhulako, lefutsi tisebenti kumapulazii lamancane kungadzinga kutsi tente konkhe.
Lesinye sento lesingenta kungakhululeki kahle kuvaliwe, ngalendlela ikakhulu lechaza ngekukhahlela kwetingulube, kusetjentiswa kwema podders agesi, tinswebhu, tindvuku tensimbi, tindvuku letisindzako noma letinye tintfo letingalimata noma tetfuse tingulube phindze nekucala tingulube ngaletindlebe, sisila noma tinyawo tangembili. Tingulube tingeke setiboshwe ngeluhwayela, tintsambo noma ematethers, kumbe ngemilente, intsamo noma umtimbaa.
Ematinyo etingulube letindvuna tesiganga angeke sekephuke, ajutjwe, akhoshwe, ngaphandle nangabe lendlela yentiwa ngudokotela wetilwane nge anaesthesia lengiyo. Tingulube letincane tingeke setiphakulwe ngemuva kwemalanga lasikhombisa ngebudzala. Lendzawo lapho khona letingulube tigcinwe khona kumele ihlale ihlobile kuciniseka kutsi tilwane tikhululekile, nciphisa lengoti yetifo letingasakateka kuletinye tingulube noma bantfu phindze uvikele umoya.

Kukhululeka eBuhlungwini, Kulimala kanye nase Tifeni

©Glenneis Kriel
Ill pigs might have to be isolated until they feel better.
Luhlolo lwa onkhe malanga kumele lukhokhwe kwentela kubona tinkinga ngaphambi tiphume esandleni, fana nekuluma sisila kanye nekuluma tndlebe, kulimala, kugula, kugcwala, tinkinga tekushisa nekubandza. Kugula noma kuhlukunyetwa kungenta letingulube tibe nekubekwa todvwa kwentela kwelashwa ngaphambi timikiswe ecenjini. Ngekuya kwalendlela, letilimele kakhulu noma letigulako tilwane kumele ngekushesha tibulawe nangebuntfu.

Inkhululeko yekuHambisa Kutiphatsa

©Glenneis Kriel
Sow stalls may only be used for the first half of the sixteen week pregnancy.
Lenankhululeko nguyona iyinkinga umakuta etingulubeni letincane letingekhatsi, ikakhulu kuya ngekusebentiswa kwemakasi etingulube letindzala letinsikati noma sikhatsi leyisimitsako. Liciniso kutsi, nomakunjalo, ngulabo bafuyi labangafuni kusebentisa letintfo tesimanje labahlupheka ngekulahlekelwa lokukhulu, ngendzaba yekukhokha tisu kanye nekulahlekelwa tingulube letincane. Ngaphandle kwaloko, letidzingeko tetingulube tesimanje tehluke kakhulu kuleto tesiganga letingakaphucuki.
Ngekuya nge Ndlela yeTenjabulo ne Kuphila kwe Tingulube eNingizimu Afrika, tingulube letigcinwe ngaphandle kumele titfole kukhululeka etindzaweni letivalekile kanye naletinemtfunti, kutivumela kutsi tibengema mitha etikwele lasihlanu kungulube yinye. Letingulube kumele tingashiywa kutsi titichaze ngekudla, kepha tibenekutfola emanti lenele lahlobile nekudla. Lendzawo lapho khona letingulube tikhicitwa khona kumele kutsi ifeniselwe futsi kumele ilingane ekutfwaleni tintfo kwentela kuvumela indlela lelandzelwako kanye nekwelaphaa tingulune letiphilako.
Ngemkhicito lofaka umsebenti lomningi esikhatsini lesimfisha kanye nendlela yekukhicita lokukhulu ngendzawo nangelinani, tindzawo tetingulube letinsikati letindzala tingaphindze tisetjentiselwe ihhafu yekucala yekumitsa lokulula emaviki lalishumi nesitfupha, ngesikhatsi siphi letingulube letinsikati letindzala tingaphiwa kudla todvwa phindze tinakekelwe, ngaphambi kwekucitsa lolokusele kwesikhatsi sekumitsa kwato etindlini letilula naletinye letindzala letinsikati.
Emakasi ekutalela kumele abemakhulu kahle etingulube letindzala letinsikati kwentela kutsi tikhone kuma phindze tilale phansi ngentofontofo nemilente lengetekile. Indzawo lephephile lenembhedze nekuvumela kufutfumala kwetingulube letincane kumele kuniketwe epanini lekutalela.
Tindlu, emakasi kanye nemapani kumele angabi nesiyilo lesishelelako, kumele tidvonseke kahle, tiklinwe njalonjalo phindze tinike indzawo lenemtfunti lengakabheki elangeni nemoya kanye nesimo selitulu lesivele sichamuke. Sikhala lesingaba ngu 0,85 wetikwele temamitha ladzingekako ku makg lalikhulu emass lephilako kwentela kuvikela kugcwala lokungetulu.

Translated by Phindile Malotana