Inhlobo Yetinkhukhu Tasemakhaya

© Chris Daly

Tinkhukhu tasemakhaya ticinile futsi titfolwa titsatsela malula kusimo selitulu la Ningizimu Afrika kunalenhlobo yentsengo, kwenta tona tebe ncono kutfolwa mahhala phindze nesikali lesincane ngekukhicita. Ngekufaka inhlobo leyatiwako la Ningizimu Afrika ye Nkhukhu ye Boschveld, Naked Necks (Kelukelwane), Ovambo kanye ne Potchesfroom Koekoeks ne Venda.

Inkhukhu ye Boschveld

Inkhukhu ye Boschveld ayikaze yavumwa njengenhlobo lebhalisiwe la Ningizimu Afrika, kepha ke noma kunjalo ibe ngulenconotwako ngetindlela letiningi phindze yaba ngulemahhala kubalimi etindzaweni letehlukene talana eAfrika. Umlimi Mike Bosch wakhulisa lenhlobo ngemnyaka wa 1998 epulazini lakhe lelisesifundzeni sase Limpopo yase Ningizimu Afrika, kusisusa setinhlobo letintsatfu, letatiwa ngekutsi, yi Venda, Ovambo kanye ne Matabele. Lenhlobo iphetse kutsi igcine indlela yekukhokha licandza yesi Venda, linani lale Matabele knaye nekucina kwe Ovambo.
Lenkhukhu inelibala lelinsundvu losabovu lokhanyako netimphiko letimhlophe emkhatsini losita kuphica kanye nekuyivikelisa kubatingeli. Emacudze akala 1,6 kg nakasemavikini lalishumi nakubili ngemnyaka bese 2,6 kg nasekasemavikini lamashumi lamabili, ebe sikhukhukati sikala 1,5 kg ngemaviki lalishumi nakubili kanye na 1,7 kg kumaviki lamashumi lamabili. Letinyoni tifika esigabeni sekukhula nasetinelikhulu nemashumi lamatsatfu nesitfupha ngemnyaka. Kuphuma emacandza langabamane kusinye sikhukhukati ngeliviki.

Tinkhukhu te Naked Neck

Tinkhukhu te Naked Neck (Bokelukelwane) tabekwa njengenhlobo yasekhaya letaphuma etinkhukhwini tabo Kelukelwane letachamuka eMalaysia ngesikhatsi sasendvulo selishumi nesikhombisa (17th). Lenanyoni inesakhiwo setinhlobo yemibala.
Ngekubona kweliCembu lete Mfuyo la Ningizimu Afrika, timbili tinhlobo tabo Kelukelwane (Naked Necks), yinye yinhlobo yangeliciniso iphindze inentsamo lengcunu lephelele, ibe lelenye ayisiyo mbamba iphindze ine tassel ngaphambili kwalentsambo. Titsatfwa njengenhlobo lecinile, nalamacudze ato lakala ema kg langa ngu 1,5 uma anemaviki lalishumi nesitfupha budzala, aphindze abe ngu 1,95 kg nakanemaviki lamashumi lamabili aphindze, abe ngu 3,5 kg nasekakhule ngalokuphelele. Letikhukhukai tikala lokungaba ngu 1,1 kg uma anelishumi nesitfupha ngemaviki budzala, bese aba ngu 1,4 kg nakanemashumi lamabili ngemaviki aphindze abe ngu 3 kg nasekakhule ngalokugcwele. Afika esigabeni sekukhula nasekanemalanga lalikhulu nemashumi lasihlanu nesihlanu abese akhokha emacandza lanelinani lelikala 55,5 ngema grams.
Ingati yalo Kelukelwane isetjentiswa ekukhiciteni ngetentsengo kulamanye emave, kufana nelive lase France. Timubalwa tizatfu taloku. Letinyoni, ngalokutsi tinetimphiko letingaphansi kwa 30% kunaleto tinyoni letigcwele timphiko, kudzinga kudla kancane kunaletinye tinyoni kwentela kufika esigabeni/esikalini lesilinganako phindze futsi tiyakukhona kushisa lokunengi. Ngekwengeta nje, timphiko letimbalwa tidzinga kususwa nakwentiwa lokubulawa kwato.

Tinkhukhu te Ovambo

Tinkhukhu te Ovambo letichamuka eOvamboland lese nyakatfo ye Namibia. Lolu luhlobo lutsatfwa njengetigaba. Tinelibala lelisamnyama kuya kumnyama, nebumbalwa lobumhlophe futsi noma leliluphuti. Lesisindvo sato lesilula siyativumela kutsi tindize tiyophumula etihlahleni kwentela kugwama batingeli. Ngekusho kwe Wicked Food Earth, letinyoni tinenkhani futsi ti agile, tatiwa kutsi tibamba emagundvwane lamancane tiphindze tiwadle.
Emacudze ato akala lokungaba ngu 1,74 kg uma anemaviki lalishumi nesitfupha kanye nan a 2,16 kg ngemaviki lamashumi lamabili. Letikhukhukati tikala lokungaba ngu 1,32 kg ngemaviki lalishumi nesitfupha kanye na 1,54 kg ngemaviki lamashumi lamabili. Sigaba sekukhula sitfolwa nangabe letinyoni setinemalanga lalikhulu nemashumi lamane nakutsatfu ngebudzala. Tikhukhukati tikhokha emacandza lalikhulu nemashumi lamabili nemfica ngemnyaka munye, ngesikali selinani lesingu 52,5 g licandza linye. Letikhukhukati tenta bomake labakahle futsi nalokucina kwato kuyatisita ngekutivikela.

Le Potchefstroom Koekoek

Le Potchefstroom Koekoek wakhuliswa ngemnyaka wa 1950 ngu Chris Marais welihlangotsi lwekuCwalinga lweTilwane eHusbandry kanye ne Dairying lese Potchefstroom, ngekuphumela emkhatsini we Black Australorps, White Leghoms kanye ne Plymoth Rocks. Leligama lelitsi “Koekoek” lisho sakhiwo selibala salenhlobo.
Letinyoni tifika ezingeni lekukhula ngemalanga lalikhulu nemashumi lamatsatfu. Tikhukhukati tikhokha emacandza lanesigogo lesinsundvu nelinani lesikali lesingu 55,7 grams. Tikhokha emacandza langaba likhulu nemashumi layimfica nesiphohlongo ngemnyaka munye. Emacudze akala lokungaba ngu 1,84 kg ngemaviki lalishumi nesitfupha ngebudzala, bese 2,4 kg ngemaviki lamashumi lamabili kanye na 3,5 kg kuya ku 4,5 kg masekakhulile. Tikhukhukati tikala 1,4 kg ngemaviki lalishumi nesitfupha budzala, bese 1,7 kg ngemaviki lamashumi lamabili phindze kube ngu 3,5 kg nasekakhule ngalokuphelele.
Lenanhlobo iyatiwa kakhulu etindzaweni letisemakhaya ngemacandza ato nange nyama yato lekhicitwako kanjalo nekutalela ato emantjwele. Lelibala laletinyoni linekubonisa bulili, ngako ke uma licudze lelimnyama noma lelibovu lihlanganiswe nesikhukhukati se Koekoek, lelensikati lekhokhwako itawuba mnyama ngelibala, ibe lelendvuna itoba nemacashata lamhlophe enhloko.

Lenkhukhu levela eVenda

Lenkhukhu levela eVenda yatfolwa ngu Dr Naas Coetzee, Surgeon we Veterinary wa Hulumende wase Bloemfontein, ngemnyaka wa 1979 endzaweni yase Venda eSifundzeni sase Limpopo. Lenanhlobo imibala lemihlobohlobo, nalokumhlophe, lokumnyama kanye na nsundvu loba mibala lechakazako. Yinhlobo lelula lenetinsiba letilula.
Letikhukhukati tikala 1,57 kg uma tinemaviki lalishumi nesitfupha budzala, 2,01 kg ngemaviki lamashumi lamabili kanye na 2,9 kg kuya ku 3,6 kg nasetikhulile. Letikhukhukati tikala 1,24 kg ngemaviki lalishumi nesiphohlongo ngebudzala, 1,4 kg uma tinemaviki lamashumi lamabili budzala kuya ku 3 kg nasetikhulile. Letinyoni tifika esigabeni sekukhula uma setinelikhulu nemashumi lamane nakutsatfu ngemalanga budzala. Tikhukhukati tikhokha emacandza lananokumnyamana lakala 52,5 g. Angaba likhulu nemashumi lamabili nemfica emacandza lakhicitwa ngemnyaka munye.
Ngekusho kweli Hlangotsi Letekukhomba Inhlobo Ye Mfuyo eNingizimu Afrika lechazako, Dokotela Coetzee wachazeka kakhulu ngalenhlobo “Liningi lemacandza lakhicitwa, lakhona kutimela, kubalekela tifo, sidzingo sekudla lesincane kanye nekuba nesibindzi”. Tinkhukhu letifanako tabese muva tifaniswa eNingizimi yase Kapa kanye nasesigodzini sase Qua-Qua eFree State.

Translated by Phindile Malotana