Inhlangano yemaSotja emaZulu

Emandla kwe Sive semaZulu

©Dr Peter Magubane

Ngesikhatsi sekuphatsa kwa Shaka kanye nalabaseceleni kwakhe, lokukhula kanye nemandla esive sema Zulu kwakulele kunhlangano yemasotja naselwatini. Lamasotja bekalungiswa ngendlela yekubutfwa (bebabutsekiswa) lengendlela lenkhulu bekwenta ngemicimbi yekusoka. Ngetigaba talendlela, sicumbu-sinye lesibekiwe, lesilicembu lemadvodza lamancane emnyaka lolinganako, lalifakwa ebutfweni linye (libutfo linye, emabutfo nakamaningi).

Kubutfwa bekufaka nemantfombatana, kepha etintfweni letiningi bebakadze babelicembu kunelibutfo. Lama butfo bekahlaliswa endzaweni yemasotja (likhanda ngalinye, emakhanda nakamaningi) sigodzlo sonkhe, lebekadze angaphansi kwesandla sesihlobo lesidvute nenkhosi noma loyomuntfu lokhetfwe ngiyo inkhosi. Letindzawo tekuhlala emasotja tatifana ngekwakhiwa nendlela letibekeke ngayo naleto temiti, kepha ngesikali lesikhudlwana.

Ngekwengetetela ngekwemisebenti yemasotja, tinsinzwa (emadvodza lamancane) bekafakwa ekulungisweni nasekunakekelweni kwetindlu temasotja futsi bekabitwa kutsi atowenta imisebenti etindlini tawo nasesigodlweni sebukhosi. Bebasebenta njengebagcini bebelusi besive, titfunywa tenkhosi kanye nemaphoyisa, phindze bebalima inhlanyelo yemuti webukhosi.

Umsebenti lobalulekile wenhlangano yemasotja kwakungukutsi bekuhlala kunemadvodza lenta umsebenti wekutilingiselela ngakoke kwakulula kulenkhosi kutsi ihlanganise emasotja latosebenta ngesikhatsi lesimfisha.

Emachinga eKulwa

Emachinga lentiwa ngu Shaka ekulwa bekagucuka futsi adlala inzima lenhle ekuphakameni kwemasotja emaZulu kanye nakumandla etembusave. Intfo yekucala lakayenta Shaka kwaba kugucula tindlela tekulwa. Ngesikhatsi sekuphatsa kwakhe, timphi lebetilwa nabo betimile futsi tijika tikhali tato kulabanye babo.

Shaka waletsa sikhali lesimfisha sekulwadvutane nalomunye lebetinemikhwa lemidze, tikhali tetindvuku letimfisha. Wanciphisa tikhali tabayintfo lencane lephatsekako wase ufundzisa emadvodza akhe kutsi asebentise emahawu awo kutsi ahhuke labo lalwa nabo, abe aveta lihlangotsi langasencele lesikhali semabutfo emaZulu.

Shaka waphindze wasungula indlela yekubutsisa emasotja akhe ngekulwa ngendlela yekumela inhloko ye buffalo. Enkhabeni noma 'esifubeni' kwakubanemadvodza lamakhulu lakheke kahle, kwentela kutsi lamasotja langaphambili atosukela letitsa, babe labo labangemuva batobe basitseke ekubonakaleni.

yayakhiwe ngekutsi kwekucala nje kubhayiziswe lesitsa ngekutsi setsembe kutsi babukene nemasotja lamancane, kwesibili kwakwentelwa kutsi lawo masotja labekiwe atokhona kucinisa lemasotja langaphambili nakudzingeka. Ngoba atobamasha abemandla, bangaphindze bacoshe phindze bashiye lesitsa lesehluliwe ngekukhwesha.

Lobekusesifubeni kwakutimphondvo letimbili lebe injongo yato kwakukugegetela lesitsa. Nabahlasela, indlela leyatiwako kwakukutiwissa neluphondvo lunye, libe lelelinye, libekwe emahlatsini bese nalotjano lobudze bungatsanyela kutsi lingabonakali kulesitsa. Lawamachinga akhomba kubayindlela leyengako ngekuphakama kweSigodlo semaZulu lesinemaqhinga.

Uma lelobutfo selicedze sikhatsi lesitsite sekusebentela inkhosi, lekungaba yiminyaka lelishumi, lenkhosi ingakhokha imvumo letsi emalunga elicembu-lemnyaka lelitsite lingatsatsa umfati besebafungela kulenhlokoyendandatho. Munye walemiphumela wekugadza leminyaka lapho khona emadvodza langashada abeyincenye yekusimisa indzawo yemaZulu emkhatsini wekukhula kwenombolo yebantfu nebukhona betintfo.

Translated by Phindile Malotana