Indzawo Lemanti Lebitwa Ngekutsi iSimangaliso Kanye ne Lichibi

Indzawo Lesimangaliso

©Roger de la Harpe
Lebesikadze sikwati njenge Phakhi Lenkhulu Kakhulu Indzawo Lemanti iSt Lucia yase KwaZulu-Natali seyinikwe ligama lelisha ngalokusemtsetfweni kutsi iSimangaliso, 'indzawo lesimangaliso', lekunguyona ndlela lebitwa ngayo ngelulwimi lwasendzaweni - kantsi futsi ligama lelingenela kahle. Le phakhi inetintfo letiningi letehlukene tetintfo letiphilako, itfwele imikhumbi, imincele, emachibi, umfula lowehlela elwandle, emahlatsi, indzawolemanti, indzawo levulekile lenetjani nendzawo lenetintfo tetjani, letfungeleke ngatotonkhe Tilwane teSiganga, Loko kuhamba nato - kusuka kumashakhi kanye netingwenya kuya kuMasweti kanye nabobhejane. Futsi lokukhona endzaweni yase iSimangaliso Lichibi le St Lucia, Umtimba lomkhulu wendzawoyasekhatsi eNingizimu Afrika, kanye nematje lamahle ase Afrika lasendzaweni leseningizimu.

Lichibi Lelibitwa ngeSibayi

©Roger de la Harpe
Lombukiso lomusha wekwetsa futsi newekuphindze wetse lose ungenele live letfu ungahle wente kudida tingcondvo ngaletinye tikhatsi, ngemagama-aphambilini emakholoni sekatsetse ngako sekukhona inkinga yemagama ngekugucuka ngasosonkhe sikhatsi nakuphuma umdvwebo (Umfolozi/ uMfolozi/Mfolosi/Imfolosi njengesibonelo sinye). Ngako kungaba kutsi lelelikhona nyalo, lelisha 'ligama lelichibi lelikhulu kakhulu eNingizimu Afrika yiSibayi.
Noma ngukusiphi simo, lelichibi lelisendzaweni yakaZulu ligcwele timfishi kanye nemahippo Kanye netingwenya. Nakuphuma lilanga kanye netinyoni telusweti kanye nabodvoye labandiza ngetulu kwemanti kuyophumula ekugcineni kwawo - emahlatsini etihlahla, lamahippo acala kuzuba Kanye 'nekutamula'kulamanye,lelicembu lebadlali belifilimu lelibulala lokucinile lokumnyama nalokubovu lotopele yintfo yinye lephuma esikhatsini sasendvulo lesicondzile sase Pleistocene, ngaphambi sishintjise ematje etfu sentela kutfola emacomputer kanye nema 4x4. Kubonakala kancono nawukumkhumbi lomncane lomudze nalobanti,ngemuva kwekudonsa indzawo eceleni kwelandle kanye nebantfu labalungile kule lodge yakulesigodzi lababeke ematafula kanye nendzawo yekunatsela.

Lichibi iKu-Hlange

©Roger de la Harpe
Kantsi latiwa ngekutsi Lichibi Kosi, Lichibi iKu-Hlange lichibi linye lelinetintfo letihlanganisa emachibi emanti eluswayi laselusentseni latiwa kakhulu ngetimfishi letitintsi lebantfu bemaTsonga bakulendzawo bavame kutibamba. Letindlela lehlakaniphile, tisefela timfishi emantini lamatima 'tibaya' kuya etintfweni letinkhulu, letibambako letimise kwesigcoko. Lolokubambako kukahle, akusiko kutsi kuvumela timfisho letincane kanye naletinye tintfo tasemantini kutsi kukhone kubaleka, kepha akhiwa ngetigodvo nje bese kuyahlanganiswa nemacembe latfungelwe emtfolo we raffia lokhula endzaweni yinye noma indzawo ledvutane.
Letisefo tengciswa kusuka kubabe kuya kundvodzana, njengoba bekwentiwa kuminyaka yakadzeni yema khulu lasikhombisa kutsi labantfu bebeNguni baphile kulamanti asemuva. Lelichibi yindlela lechubekako yeNdzawolemanti ye Phakhi ye iSimangaliso bese lomlomo ulala cishe emakhilomitha lamatsatfu eningizimu yemncele wase Mozambique.

Translated by Phindile Malotana