Indlela Yekukhulisa/Hlanyela emaHops Akho

© Chris Daly

emaHops - Tinongo Lekungutona ku Bhiya

eMahops timbali letomile tesifazane ngumvini we Humulus lupulus, lovela kumndeni munye wesitjalo njenge Cannabis. Avama kusetjentiswa kakhulu njengesinongo sinye lekungusona kubhiya bese sikhokha lokumunyu, kunambitsa lokuvakalako abe asebenta njengentfo legciniwe yemvelo. Umvini we hop ulula kakhuluu kuwuhlanyela futsi ungafika ku 7.6 m kulesosikhatsi, ukhokha timbale letomile letingemagremu langemakhulu layimfici.

Kulungiselela ku Hlanyela emaHops Akho

©Chris Daly
Sinyatselo sekucala sekuhlanyela emahops akho kutsi ukhetse kutsi nguluphi luhlobo lwe hop lotolihlanyela futsi angetulu kwetinhlobo letimashumi lasiphohlongo lahlukene lotokhetsa kiwo. Tinhlobo tema hop tihlukaniswa tibe tigaba letintsatfu: lokumunyu, kunukalokumnandzi na lokukabili, kushiyana ngendlela letiyifunako. Letinye tinhlobo letatiwako eNingizimu Afrika tifaka iNdlovukazi yase Afrika, Sivelo lesimnandzi saseNingizimu, Imizwa yeNingizimu kanye Nenkhanyeti yaseNingizimu.
Masewukhetse inhlobo ye hop utodzinga kutsatsa lamanye emahlanga lanemacembe. Emahlanga lanemacembe eHop ayincenye yesitokosetimphandze tesitjalo. Tibukeka njengemvini wema gilebisi noma tinswati kanye nekutfwala licembe noma imbali lesengakavuleki lapho khona sitjalo lesinsha singahluma. Emahlanga lanemacembe kumele amantiswe kancane, abekwe esikhwameni sepulasitiki bese sifakwe endzaweni lebandzako kwentela kusigcina sipholile. Angagcinwa galendlela tinyanga letiningana ngaphandle kwekutama.

Indzawo Lencono Yekuhlanyela emaHops

©Chris Daly
eMahops adzinga indzawo leningi lebheka phansi nasetulu natikhula tiya etulu kakhulu. Akukameli ahlanyelwe ngekhatsi endlini, ngalesisizatfu. Indzawo lekahle kumele ibengamamitha lasitfupha kushona phansi nasetulu, indzawo lelungisiwe yekucanca. Kuncono kufaka indlela yekusekela lama hops nakasakhula-akukameli uvumele emahops akho akhule kumapoli agesi. Kufanele futsi kutsi kube nendzawo leyenele emhlabatsini kwentela emahlanga lanemacembbe kutsi ahlanyelwe sigaba lesingaba yimitha ngekushiyana lesingaba cishe ngu 1,5 m sikhala emkhatsini wetinhlobo letehlukene.
Lendzawo loyikhetsako yekuhlanyela iphindze itfole emahora langaba sitfupha elilanga ngetinsuku tonkhe. Kumele uphindze ukale kuhlanyela esikhaleni lesinemoya kanye nendzawo lekahle lephumiselako. Umangabe lendzawo lekuphumela kiyo inenkinga ungakha intsaba ye hop ngemhlabatsi kanye nesihlaba/ludzaka hlanganisa wentele kwakha umbhedze lolula wekuhlanyela.

Sihlabatsi Lesincono se Hop

©Chris Daly
eMahops akakhoni kukhula umakukhona kubamantana lokuningi. Kuhlananisa umhlaba welibumba kuchubela ekumiseni emanti latowenta kubenekubola etimphandzeni bese kubulala sitjalo sakho. Umhlabatsi lokahle wemahops kumele ukhululeke uphindze ukhone kwengca. Yiba nesiciniseko kutsi ususa konkhe lokuhlangene lokukhulako lokukhulu,ematje kanye nelukhula kulomhlabatsi ngaphambi uhlanyele. Khulula lomhlabatsi ube ngemasentimitha lamashumi lamatsatfu kuyaphansi. Ungaphindze ufake umcuba emhlabatsini wakho ngematsambo enyama noma kudla lokunengati. Kukhuluma kweliciniso, umhlabtsi lokhula titselo kanye netibhidvo kumele usebente kukhulisa emahops.
Ngendlela yekucaca ngekukhula, umhlabatsi loncono ngulololandzelako: ipH ya 5.5 - 8.0. Emanutrient latigadla letinkhulu lapho khona ipotassium (K) kanye ne phosphorus (P) atfwele initrogen kabili. iBoron (B) ngendlela yekutfola nayo iyasita ekukhuliseni emahops.

Sikhatsi Lesilungele sekuHlanyela emaHops

©Chris Daly
Kusikhatsi lesikahle sekuhlanyela emahops ebusika ngesikhatsi lesenele ngaphambi udzinge kuvuna ehlobo. Kuhlanyela emahlanga akho kusacala kukahle kakhulu kunekuhlanyela muva. Lamahlanga lamakhulu lasemhlabatsini angamelana nesimo lesiphansi lesingaba ngu -6. Tikhatsi tekuhlanyela letikahle kusuka ngenyanga yeNkhwenkhweti kuya kunyanga yaKholwane.

Indlela yeku Hlanyela emaHops/Emahlanga Lamakhulu Lasemhlabatsini

Gibha umgodzi loshona ngemasentimitha lalishumi kuyaphansi, cishe lobudze beluhlanga lolunemacembe lofuna kulihlanyela. Beka loluhlanga lolunemacembe lubesemaceleni luphambane kulomgodzi. Buka kahle kumahlanga lanemacembe bese ubanesiciniseko kutsi noma ngutiphi timphandze letikhona tibheke phansi ngesikhatsi timbali letimhlophe letisengakavuli time tibheke esibhakabhakeni. Sebentisa tandla takho ekufakeni kahle lomhlabatsi ngetulu kwesitjalo. Nyalo ke ungabese uyavala lamahops ngesigadla setitilowu noma emacembe noma tjani lobufile kwentela kuvikela kuhluma kwelukhula. Gadza lomhlabatsi, uwugcine ufutfumele size lesitjalo sicale kuhluma/kuvela.

Translated by Phindile Malotana