Indlela Yekukhulisa emaSheri

© Louise Brodie

Kukhulisa emasheri lanongotelako, iPrunus avium, kunetinkinga takhona. Loku akufaki kubita lokusetulu ngekucala ingadze, R250 000 kuya ku R300 000 ngelihekitha linye kumnyaka wa 2018. Kepha kukhokha lokungakacondzi kantsi futsi ayincelencele emhlabatsini nasesimeni sekushisa noma litulu.

Emasheri aphindze abeyinhlanyelo labambako, akhokha lokuphakeme emnyakeni munye bese kuvunwa kancane lokulandzelako. Letinye tinhlanyelo letibambako ngema olives, ema-orintji, emahhabhula kanye nemantongomane.

Kulima emaSheri

©Louise Brodie

Tihlahla temasheri tingakhula etindzaweni letitsite eNingizimu Afrika. Acolela kubandza kwasebusika futsi akatsandzi kushisa noma lihlobo, umoya noma sitfwatfwa. Ngekwengeta, tihlahla temasheri tiyincelencele etimphandzeni kanye nakutibungu letisandingilizi. Tinyoni titsandza emasheri futsi tingadla sivuno lesingaba ngu 10%. Kuhlanyela emasheri ngahansi kwekumbonywa ngulona sisambululo saletinkinga. Lilanga leliningi ngesikhatsi sasebusika lingenta noma lingabanga kusha, lokukhulisa kuvela kwemagciwane esifo samdlavuza. Kuvikela kushiswa lilanga ngemuva kwesitfuntu noma 50% wekumbonya uyacwayiswa. Emasheri asheshe atsatsele kubola kwetimphandze futsi acolela umhlabatsi lodvonsekile nge pH ya 6. Ngekusho kwebososayensi bemhlabatsi iNelius Kapp sheri, ngekuba sitselo lesiwako, kungadzingeka initrogen, ipotassium ne phosphorus. Phindze lokunye lokubalulekile yi boron,izinc ne manganese. Bahloli besihlaba kanye nemacembe lafile baveta letidzingeko letingito.

Ngelitulu lasebusika etindzaweni tase Ningizimu Afrika, emasheri adzinga kuniselwa kwentela kukhula kahle kwetitselo nelizinga lawo kepha kuba netidzingo letincane temanti, lokungaba ngu 50% ngaphansi kwelihekitha kunemahhabhula, njengesibonelo. Kunisela ngematfonsi ngekungenelela emanutrients kulokunisela itsatfwa njengendlela lencane yekunisela, lokutfutfukisa lokuvela kwemahlanga.

Tihlahla temasheri tingatsengwa kusuka endzaweni yekukhulisela tihlahla; khetsa tihlahla letisesimeni lesihle ngetimphandze njengaletimelana nebusika iGisela 5 noma iMalaheb. Ngekukhulisa, lokuhambela kwe Maxima yesicumbi setimphandze iyasetjentiswa.

Emasheri lanongotelako adzinga – kuhlanganiswa, ngako hlanganisa tinhlobonhlobo uma utsenga. Hlanyela tinhlobonhlobo tekuvundzisa njelo ngemzuzu esihlahleni sesihlanu. Emasheri lamunyu ayativundzisa. Kumasheri ekulinywa entsengo, imfica kuya eshumini nakubili emabhokisi etinyosi ngelihekitha asetjentiselwa kuvundzisa isheri.

Umkhicito wetitselo ucala ngemuva kweminyaka lemitsatfu nemkhicito logcwele lophetfwe ngemuva kweminyaka lesitfupha kuya kulesikhombisa.

Kuvunwa kweMasheri

©Louise Brodie

Emasheri titselo letite simo selitulu noma kushisa – loku kuchaza kutsi akhiwa asavutfwe kahle phindze angavundzi kwengca loko ngemuva kwekuvunwa.

Emasheri yinhlanyelo yesikhatsi lesivunwa ngesikhatsi lesimfisha. Lokuvunwa kwesheri eNingizimu Afrika kucala kusuka kumaviki lamashumi lamane nakunye – leliviki lesibili ngenyanga yeMphala, bese kugcina evikini lemashumi lasihlanu nakunye kuya ekugcineni kwenyanga yeNgongoni, kepha tinhlobonhlobo letitsite kanye nekuvuna muva etindzaweni letinye kungachubekisa sikhatsi siye emkhatsini wenyanga yaBhimbidvwane.

Kukhiwa kwemasheri kuyinto lengumsebenti njengoba kudzingeka kutsi kukhiwe ngetandla kanye nemahlanga akhona. Ingadze ingakhiwa ifike kutikhatsi letisitfupha ngesikhatsi sinye. Emasheri lavuniwe adzinga kupholiswa abe ngu 0.5°C ngekushesha lokukhulu; loku kuvame kwentiswa ngendlela lepholile.

Letimo tendzawo yekugcinela ngu 0.5°C nesimo lesihambisanako sa 95%. Ngenca yesimo lesiphelako semasheri, inyama lelula, sikhumba lesicinile, kuvutfwa-ngekushesha, sicumbi semasheri aseNingizimu Afrika ahanjiswa emoyeni. Uma ahanjiswa ngemkhumbi, kumcoka lokutsi simo sekushisa noma kubandza singengci ku 0°C. Silinganiso semphilo yelushelufa yesheri ngemalanga lamashumi lamabili nakunye kusuka ekukhiweni kuya kulotokudla wekugcina.

Translated by Phindile Malotana