Imicimbi yemaZulu yekuphuma Kweboya Etindzaweni Tangansense

Kusuka Ebuntfwaneni neKungenga Ebudzaleni

©Dr Peter Magubane

Ngaphambilini imphilo yesintfu yemaZulu yayihleleke futsi nemfundziso ledvwebe busobabo. Ngamunye umuntfu bekanendzawo kanye nemicimbi letsite lekumele ayente, kushiyane ngalobulili, nemnyaka kanye nekuhleleka emakhaya (emtini). Kwehlulana phakatsi kwemalunga emuti bekugcindzetelwa tintfo tekutsi ngamuye engce etigabeni letiningi letimakekile, lekuto tingangenwa ngaphandle kwemalungiselelo nemicimbi.

Sigaba sekucala sengucuko kusuka ebuntfwaneni kuya ebudzaleni bekumakwa ngemsebenti wekusikwa kwendlebe, le wonkhe umntfwana bekumele ahambe kuko loko ngaphambi afike esigabeni sekuphuma tiboya etindzaweni tangansense. Sigaba lesilandzelako emphilweni yemuntfu kwakukutfola kukhula ngemtimba, noma kuphuma kweboya.

Ngetikhatsi takucala, lona bekubangumsebenti wekusoka lokumcoka lokubitwa ngekutsi kutfomba, lobekwenteka kubafana nemantfombatana. Ngenchubo yekusoka, bafana nemantfombatana emnyaka munye bekamikiswa endzaweni lekhweshile nalenye, lapho bebafundziswa imigomo ledzingekako kanye nemisebenti yebudzala.

Lesikhatsi labahlukaniswa sona sasentiwa khashane ngemuva kwekwetfulwa kwe mabutfo (emabutfo-lahleleke ngeminyaka) indlela yesikhatsi sandvulo selishumi nesiphohlongo. Ngemuva kwemcimbi wekutfomba webesilisa, lomfana lomncane bekabitwa ngekutsi yinsizwa (indvodza lencane) futsi bekavumelekile kutsi ashele emantfombatana emnyaka wakhe kanye nelicembu lakhe, kepha bekangakavumeleki kutsi ashade. Imicimbi lemibili yekumaka sigaba semphilo yemuntfu bekumele yentiwe ngaphambi kwekutsi loku kubekhona. Wekucala kwakukufakwa kwakhe emabutfweni, noma libutfo, lekungafaka iminyaka lelishumi yekusebentela inkhosi. Lowesibili bekukufunga esicocweni noma enhloko-yendandatho, lobekukhomba kutsatfwa kwebudzala lobugcwele.

Umsebenti weMhlanga

©Dr Peter Magubane

Lomsebenti wemhlanga, lomele kufaka lugcabho kumuntfu wesifazane lomncane, sewube ngumsebenti lomkhulu, longenelwa ngemantfombatana ase KwaZulu-Natal yonkhe. Kusuka ngemnyaka wa 1994, ngesikhatsi licembu le African National Congress litfola emandla, imitamo yentiwa kutsi kuguculwe lomsebenti ubeyintfo yelisiko-lenkhulu, kepha loku akutage kubeyintfo lephumelelako.

Besifazane labancane nabo banemisebenti yabo yekungena ebudzaleni (umemulo). Kuloku, lomndeni uhlaba inkhomo lapho lowesifazane lomncane atsatsa sigadla semafutsa lasigcoka ngesikhatsi agidzela tivakashi letikhona, lawa mafutsa amelele kutsi utovikelwa ngemadloti ngesikhatsi ashiya liakhaya lakubo kutsi ayoshada aphindze ahlale kulomunye umuti noma likhaya.

Translated by Phindile Malotana