Emakasi eKutalela

©Glenneis Kriel
Piglets are allowed to move safely to and from the sow in farrowing pens.
eMakasi ekutalela kungelinye tintfo letilungele letilusito kumfuyi wetingulube langatenta. Letinsikati tingulube tiyasuswa tiye kulamakasi cishe liviki ngaphambi kwekutala bese tigcinwa lapho kuze kufike sikhatsi sekulunyulwa setingulube letincane kusuka kumashumi lamabili nakunye kuya kumashumi lamabili nesiphohlongo ngubudzala. Kususwa kwaletinsikati tingulube kukalelwe endzaweni yinye yalamakasi, tibe letingulube letincane tikhona kunyakata ngekukhululeka kuya nekusuka kwaleletinsikati ekungeneni nasekuphumeni kwendzawo lekhuphukako.
Ngekusho kweNhlalakahle ye South African Pork Organisation (SAPPO) – Inhangano ye Mkhicito weNyama yeNgulube eNingizimu Afrika, letinsikati tingulube tingeke setisuswe kulamakasi ngetulu kwemalanga lasikhombisa ngaphambi kwesikhatsi lesingiso futsi ngeke sekugcinwe lapho sikhatsi lesidze kunemaviki lasitfupha ngemuva kwekutala.

Lokutfolakalako

©Glenneis Kriel
In the absence of farrowing pens, sows should have enough space to protect the piglets from other pigs.
Labakhulumela tilwane bangakhuluma kutsi lena yindlela lembi leyentiwako, kepha liciniso kutsi emakasi ekutalela ayasita kutfutfukisa inhlalakahle yetilwane ngekucinisa timo tekushisa kwaletingulube letincane Kanye netingulube letimfisha Kanye nekuvikela leletinsikati kusuka ekunyatselaneni noma ngekugicikela kuleto letincane.
Ngaphandle kwaloku, kuvikela tingulube letincane kusuka etifeni Kanye netilwanyana letincane, kusuka ekuhlobeni kwemapani ekutalela phindze afutfwe ngaphambi kwekususwa kuleletinsikati. Etintfweni letiningi leletinsikati tiyawashwa phindze timunywe tibungu ngaphambi tisuswe kuya kulamakasi.
Ngekwengeta, lamakasi avumela labafuyi kutsi bakhone kusita leletinsikati ngesikhatsi itala phindze igadze kancono lokudla, kunatfwa kwemanti Kanye nekuphila kwaletinsikati netingulube lentincane. Loku kubalulekile kakhlu, kusuka ku 65% kwekwenta kwetingulube letincane letivela ngeliviki lekucala ngemuva kwekutalwa.

Tintfo Letimbi

©Glenneis Kriel
Good design and good hygiene helps to prevent problems in farrowing crates.
Ngekusho kwe website, iFarming Truth – Liciniso Lekufuya, lolokuhle “kwehlula lolokubi” ngekutsi emakasi ekutalela angabi yintfo lejwayelwe leyentiwako eNingizimu Afrika, kepha ne United Kingdom, iEurope Kanye ne United States.
Lolokungukona kukubi kakhulu ngulokubita, njengoba lamakasi adule kakhulu kutsi ungacala ngawo futsi kungangeta ngekuklina Kanye nekubita kwagesi. Kutfutfukiswa kwe nhlalakahle yetilwane, imikhuba lembalwa Kanye nekukhula lokuncono, nomakunjalo, kwentela sigaba lesidze kulendlela.
Letinye tintfo letingasikahle kutsi kungenta kulimala Kanye netinkinga temphilo, kufana netilondza etinyaweni Kanye ne lameness, uma kungakakheki kahle noma kungaklinwa kahle.
Ngekusho kwesento se Nhlalakahle, lamapani kumele avumele kunyakata kwendalo Kanye nemphatfo yetingulube. Letinsikati, ngaloko, kumele tikhone kulala phansi phindze time ngaphandle kwekukalelwa tinyawo tato.
Limuva lengulue lensikati kumele lingatsintsi lingetulu lendzawo yelikasi, noma nangabe emacala ayo angatsintsane nemacala omabili elikasi.

Ngaphandle

©Glenneis Kriel
Farrowing pens reduces the risk of sows rolling over their young.
Emakasi ekutalela akudzingi abekwe ngaphandle. eMelika kukhona bafuyi labatisebentelako labasebentisa emakasi ngemphumelelo kumadlelo ngesikhatsi setinyanga letifutfumele taloyomnyaka. Bagucula lamakasi ngakulamadlelo kwentela kuvikela tifo letikhululako noma tilwanyana letibonwa etindzaweni letitsite.
Bafuyi base AFrika bangetama kutsatsa kulendzawo lapho khona letimo tekushisa ebusuku tifutfumele kahle kubamba letingulube letincane, lebese ikhuphuka kumashumi lamabili nesikhombisa kuya kumashumi lamatsatfu nakubili edegrees Celsius. Lenanhlobo yemkhicito angeke isebentele timo letipholile letidzingwa tingulube letinsikati, le kudla lokutsatfwako Kanye nekwakhiwa kwelubisi kuba nekutsintseka kutimo letiphakeme ngetulu kwemashumi lamabili nakunye emadegrees Celsius.
Indlela yangekhatsi lenandlela yenganywa kunika kushisa lokutsite Kanye nekufutfumala kwesiyilo endzaweni leshisako, ibe lendzawo yetingulube letincane inesiyilo lesipholile.
Tinhlobonhlobo tetakhiwo Kanye nekuma tiyatfolwa, buta ngcongcoshe wetemphilo yetilwane ngesecwayiso ngalokuma lokutolungela tidzingo tekukhicita.

Translated by Phindile Malotana