emaCereal aseBusika eNingizimu Afrika

©Glenneis Kriel
emaCereal labaluleke kakhulu asebusika ngemabele, icanola ne tinhlavu tebarley, neliningi lwalolokukhokhiwe etindzaweni letinemvula yasebusika yase Ningizimu Afrika – iWestern Cape. Umkhicito kulesisifundza utsatsa indzawo eSouthern Cape nase Swartland, lapho khona emabele avame kwakha imela lengenako.
Ngekukhetsa kwenhlanyelo lokukalekile lokujikelako nemabele, laba balimi bavame kugcina imfuyo, lefana netimvu noma tinkhomo, kwentela kwengeta lizingga ekudleni kwekulinywa kulokujikela, kufana ne lucerne, imedics ne lupines.

Emabele noma Tinhlavu te Mabele

©Glenneis Kriel
iNingizimu Afrika ngulengenisa inombolo lephelele yemabele, lokuchaza kutsi kumele singenise sisindvo lesikhulu semabele kwentela kulungiselela kwehla kwemkhicito wendzawo.
Lendzawo lengaphansi kwemkhicito sekwalile ekuhambeni kweminyaka, ngenca yekwakheka kwemali lephansi kanye netingoti letisetulu letihambisana nemkhicito, lelapho sisindvo lesikhokhiwe kuhekitha linye sesikhulile sibonga kutfutfuka kwemachinga ekulima kanye nekusebenta.
Emabele akhokhwa kuNingizimu Afrika yonkhana, ngesisindvo lesincane kuletinye tifundza, kumbe etindzaweniletomile noma ngaphansi kwekuniselwa.
iFree State etindzaweni telitulu lasehlobo ivame kubonwa njengelibhasikidilesidlo sasekuseni kulelive, ngenca yesisindvo lesiphakeme lesikhicitwe lapho, kepha kukhicita kulesigodzi sekwehlisiwe ekuhambeni kweminyaka yandvulo ungamane kukhetse inhlanyelo lenematfuba ekungenisa imali lesetulu phindze yehlise lokuhambelana netingoti.
Ngemikhicito lekhetsiwe ngekukalwa, le Western Cape kutimvula tasebusika, lekufaka iSwartland ne Sourthern Cape, kusuka lapho sekutsetse indzawo futsi nyalo kubukele cishe hhafu wenombolo lephelele ngaphansi kwemkhicito wase Ningizimu Afrika.
Emabele kulesifundza akhokhwa ngaphansi kwesimo sendzawoleyomile.

Canola

©Glenneis Kriel
Umkhicito wecaola yinhlanyelo yasebusika ngakoke ngalokuphansi ikhokhwe etimvuleni tasebusika - eWestern Cape.
Imizamo nomakunjalo iyakhula kwentela kutfola letinye tindzawo titophindze tikhokhe lena nhlanyelo, ngenca yekuhluma lokufunwako kwe oyili ye canola.
Umkhicito wawuvame kubamuncane ngemali letfolwako kunemkhicito wemabele, ngako balimi bayihlanyela bentiwa ngulokutfolwa ngayo njengenhlanyelo leguculwako.
Kuyasita kuphula umjikelo wetifo letihambisana nemkhicito wemabele njengendlela yekuhlanyela inhlanyelo yinye ensimini yinye phindze nekuvumela balimi kutsi bagucule emakhemikhali abo kwentela kugadza likhula kancono.
Tintfo tekusebenta nomakunjalo setitfutfukise kutfolwa kwecanola, kuyijikisa ibe yinhlanyelo lelungela kulinywa ngesikhatsi lesilungele.

Malting Barley

©Glenneis Kriel
iBarley ilinywa eNingizimu Afrika kwentela injongo yetinhlavu, njengoba sigaba sayo njengekudla asichazi ingoti lesetulu lehambisana nemkhicito.
Liningi lale barley litsengiswa kuyinye indzawo lenkhulu yekuvubela, AB InBev.
Sibe sisindvo lesincane singatsengiswa etindzaweni letincane tekuvubela, loku akukavami kwakha umcondvo wentsengo.
iBarley ihlanyela ngaphansi kwekuniselwa eNorthern Cape kanye nasetindzaweniletomile letise Southern Cape.
Lobukhona betinhlobonhlobo letinsha setichubele emkhicitweni nyalo phindze kuchubekela ku Swartland lese Western Cape.

Translated by Phindile Malotana