Bulukhuni ne Matfuba Ekugcinatinyosi eNingizimu Afrika

© Dawid Smit
Due to the decline in native bees numbers farmers have to rely on managed bees for pollination of blueberries.

Tinkinga nge Kugcinatinyosi eNingizimu Afrika

Inkinga lenkhulu eNingizimu Afrika lekhokhela kulesimo tindlela tashukela letikaliwe. eNingizimu Afrika, ngu 15% kuphela weluju lolwakhiwako lolusuka etitjalweni tetimbali temvelo ngekucudzanisa lokuya ku 70% eAustralia. Ngekwendalo kungaba ngu 70% weluju lwendzawo lolwakhiwako kusuka ku sihlahla se ‘Bluegum’. Letiticumbi, nomakunjalo, tingaphansi kwekuphushwa. Lokhulumela hulumende, Sebentela Emanti, kwamanje ukhweshisa letitihlahla kanye naletinye tihlahla letingatsi tilwane letiphuma emifuleni kanye naletinye tindzawo letinemanti.
Lokwakhokhwa esiveni lokungasiko kahle kwagucula labanetindzawo kutsi bajube tihlahla te bluegum. Akusiyo indlela yemnotfo lekungahanjwa ngayo ekuhlanyeleni sitjalo noma ngusiphi noma kuhlanyelela kukhicita lokusashukela. Tihlahla te Bluegum tihlanyelelwa kwenta emaphepha kanye netigodvo, kube timbalitelilanga kanye ne Canola kuhlanyelelwa kwenta oyili wasetindlini. Titjalo tetitselo tidzinga tinyosi kuze tivundze, kepha lokukhicitwa kweluju kusuka kuletitintfo kukalekile, uma kukhona.
Kugcinwakwetinyosi eNingizimu Afrika kuhanjiswa ngemsebenti wazo (lingekhatsi)bagcinibetinyosi, cishe labangetulu kwenkhulungwane (1000). Kukhona tindlu letingaphansi kwemashumi lasihlanu letinkhulu tekugcinatinyosi, bafuyi bentsengo labanemacembu lamakhulu etilwanyana letindizako letiyinkhulungwane noma ngetulu kwaloko. Bafuyi betinyosi labasha eNingizimu Afrika bakalekile ngendzaba yekukaleka kwetindlela tekwakha lokungushukela. Kulokufuniwe ekucaleni kwa 2000 kwentiwa kutsi luju lwe Ningizimu Afrika lolukhicitiwe lungakhuliswa kuya kumathani latinkhulungwane letimakhulu lasihanu.
Loku kubonakala kungatsi kukhashane futsi kumele kukalwe, Kukhona, nomakunjalo, ligumbi lekutfutfuka ngendlela yekuba yemakholonisi lakahle latophatsa. Njengendlela noma nguyiphi yekufuya/kulima, kutinika sikhatsi lesenele kuyadzingeka. Ngekuvele uyekele imvelo itsatse indzawo yayo, kungakhomba imiphumela lemibi kumacembu lamakhulu etinyosi.

Ematfuba eku Gcinatinyosi eNingizimu Afrika

Ngekungamelani naletinkinga letishitiwo lapha ngetulu, kubonakala shengatsi kukhona lukhono endzaweni yekugcinatinyosi eNingizimu Afrika. Imali yekuvundzisa titselo kwanyaloo kukhulisa imali yekukhicitwa kweluju. Kuminyaka legcinile, lokufunwa kwemisebenti yekuvundzisa titselo kukhulile c wa 10% na 15% ngemnyaka munye. Kubekhona tindlela leticaatjangwako letikhulisako kundzawo ye macadamia, ikakhulu etindzaweni letinetihlahla tetitselo eNingizimu Afrika kufana nesifundza sase Limpopo nase Mphumalanga.
Imisebenti yekuhlanyela lokungaba ngemahekitha latinkhulungwane letimakhulu lasitfupha temagungumence naawo akhona kulamakhadi. Loku kutohlanyelwa ngetulu kweminyaka lesikhombisa (kusuka ngemnyaka wa 2017), ngekwendlela letsite eWestern Cape. Emkhatsini wemacembu etinyosi letitinkhulungwane letimashumi lamatsatfu netinkhulungwane letimashumi lamane letinsha letidzingeka kutsi tivundzise emagungumence kuphela. Bagcinibetinyosi, bangakhonaa, ngaloko, titilungiselele ngekukhula.
Kulungiswa kwekubita kwekuvundzisa nako kutociniseka kumali lengenako kanjalo nekugcugcutela lokusha lokungenako kulendzawo yetinyosi. Kusukela iNingizimu Afrika yahluka kulamanye emave, lendzawo yekugcinelatinyosi kutomele inciphe ngenca yetidzingo tendzawo. Kulabasha bosomabhizinisi ngendlela yekubekwa kwetindlela letinsha kanye nekulungiselela banakekeli kutoba yintfo lephangisako. Kulinyatwa kwemabhokisi lagcina tinyosi kusolo kuyinkinga kantsi nekweba kumele kulaleleke. Letinye tindzawo letidzinga kunakekelwa titobe tinika lujulwetinyosi njengendlela yekudla, kuhlanganiswa/kwakhiwa ngesikhatsi sasebusika kanye nangebundlovukati.

Fundza ngekuGcinatinyosi eNingizimu Afrika

Fundza kabanti ngendzawo yekugcinelatinyosi kutsi akusiko lokucala phansi, ngemuntfu munye lowenta lucwalingo kwanyalo locashiwe yiKhansela Yelucwalingo lweTekulima/Kufuyaa. iNyuvesi yase Pitoli, nomakunjalo, ikhona kulelicwalingo lwetinyosi. Kusukela indzawo yekugcinatinyosi iyincane futsi ihlukanisekile, kutfolwa kwemali yelucwalingo akusiyo intfo lehlala ilungile. Umsebenti wahulumende awukabaluleki.
Kungenela kwaletinye tindzawo letifana netitselo letilahlekelwa macembe, sitselo sasendzaweni lenetihlahla kanye netindzawo tetindumbu kutodzingeka uma imisebenti yekuhambisa imphuphu yetitjalo tetitselo kuya kuletinye kuchubeka kumele kugadvwe kulabagcinatinyosi.

Translated by Phindile Malotana