Kunemihlobo engaphezu kwelitjhumi nahlanu etholakala emgomaneni lo i-avian influenza nehlukaniseke ngemikhakha emibili ngokuya ngobukhali bobulwele eenkukhwini ezifuyelwe inyama:
Ukungabi nobungozi khulu komgomani lo, nekuvame bonyana uhlotjaniswe nokuthi kungabi netshwayo nofana ingakhombisi itshwayo lokugula. Ukuba nobungozi bezinga eliphezulu komgomani lo, nekuhlotjaniswa khulu namatshwayo abukhali wobulwele kanye nezinga lokufa eliphezulu.
Umhlobo wobulwelobu i-H5N8 strain obaqubuka ngomnyaka we-2017 eSewula Afrika begade bungadluliselani ebantwini, kodwana kwaba nokufa kweenkukhu ezibalelwa pheze kezimakhulu amabili weenkulungwana. Abanye babafuyi babika bonyana iinkukhu azange zakhombisa amatshwayo wobulwele, kodwana sezavela zafa ngendlela ethusako.
Ngokuya nge-Lancet Laboratories ne-Department of Agriculture’s Avian Influenza- Veterinary Fact Sheet, ubulwelobu nabusese sesigabeni esiphasi bungabonakala ngokutjharagana kweensiba zeenkukhu, ukwehla kwenani lamaqanda eziwakhiqizako nofana amatshwayo wokuba nobudisi bokuphefumula, ekufana nokuthimula nofana ukurhorhoza. Nasele busesigabeni esiphezulu nesibukhali, akusabi yikinga yokuphefumula kwaphela ethintekako, kodwana nezinye izitho nalezo ezenza umsebenzi ofanako emzimbeni, nekungabangela ukuvova iingazi ngaphakathi (haemorrhaging).
Nasele busesigabeni esimbi, amatshwayo abonakalako angafaka hlangana okulandelako:
Ikukhu ingathula, ivilaphe nofana ibonakale igandelelekile.
Kungaba nokwehla ngokungakatjhejeki komkhiqizo wamaqanda, kuthi inengi lamaqanda abe neqephe elitofozelako nofana angaba neqephe.
IIncenye zeempiko weenkukhu zingavuvuka bese ziyakghakghathela.
Ubuso nofana isikhunjana esingaphasi kwelihlo singavuvuka bese sitjhugulula umbala sibebubende.
Ikukhu ingasuka imile iinlonda ezitjhisako emehlweni besezipakelana ndawoye.
Amatshwayo wokuphefumula angafaka hlangana ukukhohlela, ukuthimula nokurhorhoza.
Amatshwayo wokuthuka angafaka hlangana ukuhlengezela, ukusongana intamo nofana ukulembelela kwamaphiko. Ezinye zeenkukhwezi zisuke zilahlekelwe kudzimelela bese zigcina sezilala phasi sirarhararhe.
Iinkukhu zivamisa ukutshwenywa khulu kurhuda.
Kungaba negazi elinengi ethuvini beenkukhu.
Kungaba nezifako emalangeni ahlukileko ambalwa, bese kulandelwe kurhatjheka okumsinya nokufa ngezinga elingalalamela i-100% ngama-awara ama-48.
Translated by Johannes Nkosinathi