Ukutlhogonyelwa kwe-Richtersveld

Ukusuka Ebujameni Obumbu Ukuya Kobudluleleko

©Nigel J Dennis

Phezulu e-Richtersveld, i-Kuboes mission station gade idoswa ngu-Reverend Hein we- Rhenish Church. Isitjhaba sama-Nama ama-khoikhoi abanye abathwa kanye nemindeni ye-Baste (egade yaziwa ngokobana ma-Bastaards). Indawo le gade ilawulwa ngu-Groot Raad (ikhansela elikhulu) egade yenziwe mphakathi owawukhethiweko usihlalo waso kuyimitjhinari egade iphethe.

Iripoti ibika bona abahlali be-Richtersfeld gade banemindeni eyi-47, enabantu abayi-380, epheze boke gade bama-Hottentots, kanye no-Paul Links, ogade amphathi wabo, ifuyo yabo gade inempere eziyi-50, iinkomo ezinamaphondo eziyi-560, kanye nezimvu eziyi-3,200 kanye nembuzi.Abanengi babo bayatlhaga, begodu ngiyasaba abanengi babo basaphila ipilo yakade.

I-The Groot Raad

I-Groot Raad gade iphethe iindaba zaqobe malanga zomphakathi. Lokhu kubala ukutlhogomela umphakathi, ukurarulula imiraro kanye nokunikeza abahlali ilungelo lokobana ifuyo idle emadlelweni. Nanyana kunjalo isistimu akhange akhange itlhoge abayisolako imitjhini ekukhulunywe ngayo ngaphezulu kanye nomthetho we-Communal Reserves Act wak Communal Reserves Act watelela ukuhlukana kwemithetho yezekolo kanye newe-civic eyajamiselela imitjhini ngebhodi elipha iinyeleliso (egade liphethwe makhuwa wenarha zangaphandle).

Imigcele ekungiyo yestetjhini semitjhini (begodu ngembala iintetjhi ezinengi eSewula -Africa)gade zingatlhadlhulwa kuhle. Ngeminyaka yabo-1890, nanyana kunjalo abantu be-Richtersveld babawa kobana batlhadlhululelwe ngendaba le ngebanga lokobana inarhabo gade ibuswa zintjhaba zokukhamba.

Batlhadlhula kobana inarha engange-700 00 morgen elingana nama hekutha ayi-(600 000) bathi yinarhabo lapha ifuywabo idla khona begodu babawa kobana bathole ithikithi ngokomthetho lokobana bayithathe kobana babaphe igaranthi yokobana banelungelo lokuyithatha. Kodwana u-Mr S. Melvill, ongumrhelebhi wabo wesibili oyi- Surveyor kade anomunye umkhumbulo.

Eripotini yakhe ayenza epalamende mayelana nenarha ethethwe babantu bangaphandle emazikweni athize wamamitjhini kanye nezinye iinarha ze-Namaqualand’, u-Mevill wabatjela bona inarha abayifunako leyo yikulu khulu.

Wabeka umbono wokobana baphungule inarha abayifunako ibe yi-450 000 morgen (ekumahekutha ayi-385 600) begodu balise inarha enengi evundileko eseduze kwesikhisi somlambo i-Orange kanye nenkhisini zetlhagwini, egade ungasetjenziselwa ukulima nanyana ukudoba iimfesi.

Lokha nakwenzeka lokhu ayikho into eyenzekako ngemibono le, begodu alikho ithikithi lokusebenza elakhitjhwako ngebanga lokobana abantu gade bababona basaphila ipilo yakade khulu kobana bangazitlhogomela.

Ngaphandle komraro lo, amaplasi amahlanu wetlhagwini aqhatjhiselwa abalimi abamhlophe ngonyaka ka-1904. Ngonyaka ka-1919, umlimi obizwa bona ngu-Cloete walinga kobana athathe i-Richtersveld yoke ayenze yakhe, ekwakwatisa khulu u-Rev. Hein owathi i-Richtersveld ngeyomphakathi, begodu akekho umuntu munye ongathi ngeyakhe.

Kwathi lokha nakuthoma ukuba namadayimani ngeminyaka yabo-1920, inarha ezombeleze umlambo i-Orange yaqatjhiselwa abantu abazuma amaminerali, nanyana nayo inarha le gade iyincenye yenarha ye-Richtersveld egade bayikleyimile.

Translated by Busisiwe Skhosana