Ukuthulula Emfarigini

©Glenneis Kriel
Ukuthulula mraro omkhulu ongarholela ekufeni kwemfarigi nange kungalatjhwa. Abafuyi kufanele batlhogomele amatjhwayo wokuthulula, afana nobulongwe obumamanzi nanyana obuloso, ngaphambi kokuhlwengisa izindlu zemfarigi. Ubulongwe bungabanamathimidlana, bubemlotjhana ngombala, bubesarulana, bubehlaza, bubenengazi nanyana bunuke ngendlela engakajwayelekiko.
Ngokuya ngemanuwali yokukhiqiza iimfarigi yehlangano ye-African Pork Producers Organisation African (SAPPO), Pigs for Profits ukuthulula kuvamise ukubonwa emaputwaneni, kodwana kungenzeka nemfarigini ezidala. Kubangwa kutjhugulula ukudla kwazo, kukudla khulu, kugandeleleka ngokomkhumbulo okubangwa kulisa ukumunya,malwelwe nanyana manyokani.

Ukutjhugulula ukudla, Kugandeleleka Ngokomkhumbulo Okubangwa kulisa Ukumunya, Nokudla Khulu

Ukukhandela ukugandeleleleka ngokomkhumbulo okubangwa kulisa ukumunya kanye nokudla khulu kwemfarigi ezincani i-Pigs for Profits Pigs for Profits iyelelisa bona abafuyi baphe iimfarigi ezisikazi ukudla okunepilo okulinganisekileko ukuqiniseka bona zinebisi elaneleko. Amaputwana kufanele aphiwe ukudla okuncani okuqinileko ukusukela lokha nazinamalanga ayi-21 obudala, nanyana lokha emalangeni alisumi ngaphambi kokobana bazilisise ukumunya ibisi, ukwenzela bona zijayele ukudla okuqinileko. Kufanele zingaphiwa ukudla okunengi emalangeni ambalwa wokuthoma walokha zilisiswa ukumunya ukukhandela iimfarigi ezilisiswa ukumunya ekudleni khulu.

Ukudla okutjha nanyana iinthako zokudla kufanele kuthulwe nanyana zithulwe iskhathi esingaba yiveke, ukukhandela ukuphathwa mathumbu.

Amalwelwe

Ihlangano ye-Pigs for Profit itjengise amalwelwe alandelako njengembangela ejwayelekileko yokuthulula:
I-Colibaccilosis ibangelwa kukhula khulu kwebhakutheriya i-Escherichia coli (E.coli begodu libamba khulu iimfarigi ezincani lokha nazinodudala bemveke ezintathu kanye nalezo eziyekeliswa ukumunya. Iimfarigi ezibanjwa bulwelobu zikaka ubulongwe obumamanzi obunombala osarulana ukuya komlotjhana, obunamatheketheke obungaba nengazi. Iputwana lefarigi alisabe lisadla, alisatjhaphuluki likhambakhambe begodu lingabulawa kukoma. Ubulwelobu bungenza bona life, lingakatjengisi amatjhwayo wobulwelwe.
I-Colibaccilosis Ibangwa kukungatholi kwamaputwana ibisi elaneleko i-colostrum /umkghatho (ibisi lokuthoma elikhiqizwa mabele ngemva kokobana ifarigi ibelethile) ngemva kwama-iri ambalwa amathathu wokuthoma ngemva kokobana zibelethiwe nazingatholi umrhatho. Tjheja ngokuqiniseka bona zithola umrhatho wokuthoma owaneleko ema irini wokuthoma ngemva kokobana zibelethiwe, begodu iimfarigi ezisikazi kufanele zithole ukudla okulinganisekileko ukwenzela bona zirhone ukukhiqiza ibisi elaneleko.
Ukugandeleleka ngokomkhumbulo okubangelwa kulisiswa ukumunya, ukutjhugulula ukudla nanyana ukuhlanganisa amaputwana wemfarigi ezivela kubomma abahlukeneko, kungarholela emirarweni emfarigini ezidala. Umraro lo ungararululwa ngokupha amaputwana okudla kancani amalanga angabayi-21 ukuya phambili, ukuze zijwayele ukudla ngokuzidima ukudla amalanga wokuthoma ambalwa walokha uzilisisa ukumunya.
Iimfarigi ezigulako kufanele zilatjhwe ngama-antibiotics beziphiwe amanzi amanengi kanye nama-elecrolytes ukukhandela ukoma.
I-Rotavirus Mumulwane obanga umrhudo omamanzi emfarigini ezincani lokha zinemveke ezintathu zibelethiwe, begodu abunantatha.
I-Coccidiosis ibangelwa mapharasayidi angemathunjini wemfarigi, ubulwelobu bubamba khulu iimfarigi ezincani lokha nazinemveke ezintathu zibelethiwe, ubulwelobu burholela emarhudweni wefarigi asarulana anamagwebu begodu bungalatjhwa ngama-antimicrobials.
I-Clostiridium bulwelwe obubangelwa mabhakutheriya obubamba amaputwana wemfarigi emvekeni ezintathu zokuthoma zepilo yawo. Imfarigi ezibanjwe bulwelobu zikaka ubulongwe obunengazi kesinye iskhathi ziyazifela kungananobangela. Begodu ubulwelobu abunantatha.
I-Swine dysentery bulwelwe obubangwa mabhakutheriya abamba imfarigi ezifuyelwa inyama. Ubulwelobu bungabangwa makhondlo, njeke abafuyi kufanele baqothe amakhondlo lapha bakhiqizela khona. Imfarigi ezibanjwe bulwelobu ziyonda, ubulongwe bazo buthambe bube nombala osamlotha. Ubulwelobu bungalatjhwa ngama-antibiotics.
I-Illeitis, ibangelwa yibhakutheriya ye-Lawsonia, evamise ukubamba iimfarigi ezifuywe ngomncopho wokwenza inyama. Imfarigi ezibanjwe bulwelobu ziyazivela ngaphandle kwakanobangela. Ubulwelobu bungalatjhwa ngama-antibiotics.
Boke ubulwelobu bungakhandela ngokobana iimbaya zihkanjeke kanye namagadango we-biosecurity. Enye yamagadango wokuthoma ekufanele athathwe nakuqubuke ubulwelobu kususa iimfarigi ezigulako hlangana nalezo ezingaguliko ukukhandela ukurhatjheka kwamalwelwe la.

Amapharasayi Wangaphakathi

Iimbungu zingabanga ukuthulula nange zizinengi. Ukukhandela iimbungu, iimfarigi kufanele zinikezwe isbulali samanyokani ngasosoke iskhathi kuthi iimbaya zihlale zihlwengisiwe bezomile.

Translated by Busisiwe Prudance Skhosana