Ukulawulwa Kwengongwani Ezitholakala emaDiriyibeni

© Prof Piet Goussard Winetech
Above-ground pests cause the obvious symptoms such as holes in leaves, deformed leaves and bunches.
Amalwelwe kanye nengongwana emasimini wamadiribe zingahlukaniswa ngenqema ezehlukeneko ezinjengenunwanwa, iinkowani, amalwelwe abangwa ma-bacteria kanye nama-virus. Ukulawulwa kwamalwelwe ngezinye zezinto ezibiza khulu ekulimeni kwewayini, begodu ukulawulwa kwazo kutlhoga bona umkhiqizi asebenzise iimpreyi ezitlolisiweko. Zoke iimpreyi kufanele zilandele imigomo nemibandela zeskimu se-IPW, ukuzinikela kweskimu sebhoduluko esatlanywa yihlangano ye-South African Wine Industry ngonyaka ka-1998. Iskimesi silandela imigomo nemibandela yezebhoduluko yentjhabatjhaba begodu sigcugcuzela ukulawulwa kwengongwani.
Abakhiqizi bayeleliswa bona basebenzise iinlawuli ezehlukahlukene ezihlasela iinunwana ngendlela ezahlukahlukeneko, isibonelo iinunwana zemvelo ezibazumi, amagciwani, ama-entomopathogenic nematodes (nekumanaba wemvelo), ama- entomopathogenic nematodes (abulala iingongwana) iinkowani kanye nama-bacteria ahlasela iingongwanezi.Ii. Amagadango avamiswe ukusetjenziswa ngamakhemikhali woke azintjhabalalisi (amanye wawo akasebenzisi amakhemikhali) Iindlela elungileko yokuphungula iingogwana kanye namalwelwe kuhlala ugade amasimu wamadiribe ukuze ubona bona akakaveli amatjhwayo.
Abakhiqizi sele basebenzisa abagadi ababanduliweko ukonga iindleko. Abasebenzaba babandulelwe ukukhambakhamba emasimi wamadiribe ngasosoke iskhathi, bazuma amatjhwayo wokuthoma wokusuleleka ngengogwana nofana ngenkowani. Enye yamatjhwayo wokobana isitjalo sisuleleke ngengogwana ekhamba ngaphasi kwehlabathi, kokobana isitjalo singakhuli kuhle.
Umuthi wamadiribe awukhiqizi amadiribe amanengi Iinunwana ezikhamba ngaphasezi, amatjhwayazo asepepeneneni kukobana atjhiye imbobo emakarini, amakari onakeleko kanye namadiribe abonakala ngokobana abe ne-infection efana nekhandlela elimhlophe emadiribeni Nangabe akunamatjhwayo abonakalako emakarini, kanye nemadiribeni, i-viticulturist izokwemba umgodi iqale emrajini wesitjalo esisulelekileko. Ngesikhathi sokulatjhwa kwesitjalweso ngesitjhabalalisi, istjalo sizokudosa isidakamizwa, esibulala iinkowani nanyana iingogwana ngaphakathi kwesitjalo. Nangabe kusetjenziswa isitjhabalalisi esithintwako, isitjalo sizokuvalwa ngekhemikhali kuthi mhlana iingogwana nanyana ikowani ilinga ukusona, ife.

Umthelela Wobujamo Bezulu Engogwaneni

Kubalulekile ukwazi bona ubujamo bezulu kanye nebhoduluko bunendima ebuyidlalako ekulu ekuveleni kwamalwelwe kanye nengogwana. Eendaweni ezinamazinga aphasi wobuswe, amalwelwe alethwa ziinkowani ezithileko akaziwa khulu, ngakwelinye ihlangothi lapha kunamazinga wobuswe atjhisa khulu nanyana izulu ngesikhathi sonyaka sokutjala amadiribe kungalindelwa amanye amalwelwe alethwa ziinkowani. Iingogwana zivamise ukuphila isikhathi esithile, ngasikhathi esithize sonyaka, ingogwana ehlala emasimini wamadiribe ebizwa bona yi-grapevine mealybug, ithembele emazingeni womtjhiso athize.
Izenzo zomsebenzi owenza i-Viticulture zingaba nendima eziyidlalako emalwelweni kanye nekulawuleni iinunwana. Ukutlhogomela bona amadiribe avaleke kuhle kungaphungula amalwelwe alethwa ziinkowani. Kufanele amadiribe athelelelwe lokha isimu yawo isesemanzi, isibonelo ekuseni. Ukobana amareyi wamadiribe ajame jnjani, kanye nendlela yoku-trellisa kungabanomthelela ekuphuquleni nekomiseni amakari msinya ngemva kokuna kwezulu Susa ikhula ngombana iinunwana zihlala khona, bezibekele namaqanda Ukungasebenzisi kuhle iintjhabalalisi zenunwana kungona amanaba wemvelo wenunwana.

Translated By Busisiwe Skhosana