Ukubona Iinkinga Zeenkukhu – Ngokusebenzisa ikghono elithileko

© Chris Daly

Ngaphandle kokusebenzisa amehlo, abafuyi kufuze bakghone ukusebenzisa amanye amakghono wezitho zomzimba ukuthi babone amalwele nokulawula iinkingezo.

Sebenzisa iindlebezakho

Lalela iinkukhu. Ukukoroza okungapheliko kulithswayo lokobanyana kukhona okungakalungi. Kesinye isikhathi vane kunesilwani ezisibonako esiyingozi kizo, esifana nodlheke nofana inyoka, ngokuthi zihlukumezeke zingasabi nokuthula, lapho zisuke zibonakale zigijima beziphuphuruza ngaphakathi kwendlu ezikiyo.
Lalela nokuthimula, ukukokoroza, ukuvaleka, ukukhohlela, ukurhitjheka nofana ukuphefumula nzima, nekungabangelwa yikinga esencenyeni ephezulu yokuphefumula, ubungozi bamazinga we-ammonia nofana ngobangwsa ngokwenziwa ziinhlahla ezibizwa nge-Newcastle disease vaccine.

Sebenzisa ipumulwakho

Nangabe awuphatheki kuhle nawuhlezi ngaphakathi kweendlu ekufuyelwe kiyo iinkukhu ngebanga lomoya ongasimnandi, neenkukhu nazo ziphatheka njalo. Khothama wehlele phasi ukuze ufike ezingeni elifanako neleenkukhu, bese udosa umoya ngamandla ukuze ubambe umnuko womoya.
Umoya loyo kufuze uhlale umutjha ngaso soke isikhathi, begodu akukafaneli bonyana kube nokuphambeneko okufinyelela iinkukhu. Ithuli elidluleleko lingakhinyabeza indlela iinkukhu eziphefumula ngayo begodu limumatha igcikwana elibizwa nge-Escherichia coli, nelingabangela bonyana zitshwayeleke ngobujamo obuphezulu.
Ukuba nomnuko we-ammonia kungaba litshwayo lokobana indlela yokungeniswa nokukhutjhwa komoya ngendlini akusikuhle, ukuphalaka nofana ukulawulwa kweenselo.
Nangaphandle kokuba limbi epumulweni, lizakubangela bonyana isikhumba namehlo alume. Ikinga kukuthi umnuko we-ammonia lo usuke sele wenze umonakalo encenyeni ephezulu yokuphefumula kweenkukhu ngesikhathi sele ithoma ukunukela umuntu.
Amadzinyana ngiwo avame ukuhlulwa khulu mumoya omumbi lo ukudlula iinkukhu ezidala. (Funda ngokuzeleko mayelana nokulawulwa kokusilaphazeka nokutjhugululwa komoya)

Sebenzisa umlomakho

Nuka bewunambithe amanzi nokudla. Iinsetjenziswa zokuseza namanzi kufuze zihlanzeke kangangobana nawe ungasela kizo. Nokudla nakho ngobunjalo. Amanzi kufuze angamumathi i-chlorine enengi njengombana lokho kungaba nomthelela endleleni ezisela amanzi ngayo begodu lokho kwandisa imiraro yeziso.
Ukudla okunambitha njengokubolileko kungenzeka bonyana kumumethe i-mycotoxins, nengabangela amalwele nokukwehla kobukhulu bomzimba. Itswayi elinengi lingabangela ukurhuda amanzi, begodu lokho kungabanga ubudisi bokulawula ukusilaphazeka. Khumbula bonyana ukudla kulahlekelwa zizakhamzimba njengombana kubakudala begodu kubola.

Sebenzisa izandlazakho

Bamba bewuzwe indawo ezilala kiyo. Nangabe imanzi khulu, iqinile nofana sele ibumbeke njenge khekhe, kunokutlhayela kokulawulwa kwamalalo weenkukhu okungabangela amalwele namanceba.
Guga ikukhu ngezandla zakho uyihlolisise ubujamo bayo ngokufuna ukuzwa imisipha emagega namathambo wesifuba. Ekukhwini enepilo kuhle, imisipha le izokumbesa ithambo lesifubeni, kodwana kuzokuzwaka ithanjana lesifubeli limbeseke ngemisipha emincani emahlangothini womabili wesifuba sekukhu nangabe iyagula, nayingadliko nofana nayingadli ukudla okwaneleko.

Translated by Johannes Nkosinathi