Pangolin

© Nigel Dennis

Igama

I-Pangolin, begodu yaziwa njenge-Temminck's Pangolin nofana i-Pangolin yephondolwandle (Manis temminckii).

Ukwakheka Nokuvela Kwayo

Inesilinganiso sobude obuyi mitha eyodwa kanye nobudisi obusilinganiso esimakhilogremu alisumi nobunane (18 Kg). Umzimbayo uvikeleke ngamaqephe aqinileko begodu ahlezi kwanga apakekile nofana ngokuhleleka anombala ozotho, begodu lokhu kumatshwayo ayenza bona ihluke kunezinye iinlwani zomhlobo omunyisako.
Ipandlayo, ihloko, amathumbu kanye nelingaphakathi lemilenzayo akanawo amaqephele la. Iinzwani zokuthoma zeenyawo zaphambili zifitjhani, kuthi lezo zaphakathi ezintathu kube ngizo ezide neziqinileko begodu zinamazipho azisiza ukurhubha. Imilenze yaphambili mifitjhani ukudlula yemuva, begodu umsilayo udege esithomeni sawo ikghona ukuwunciphisa iwenze indungulu.

Ukudla/Idayethi

Njengombana umhlobo lo wesilwani uphila ngokudla iinlwanyana ezirhurhubako kanye neenunwana nje, ukwanda kwabotshontshwani, iintinjani, umuhlwa kuyenza bona ikghone ukuphila kamnandi. Okhunye okuyisiza bona iragele phambili ngepilo kukuba khona kwemigoni kanye nezinye iindawo lapho igkhona ukubhaqa khona. Zivamise ukudla khulu abatshontshwana abakhulu.
Isilwanesi sibonakala simhlobo okhetha khulu kilokho esikudlako, njengombana kuvela ukuthi sidla imihlobo elisumi nethoba yomuhlwa kanye nabotshotshwana kwaphela. Ikghona ukunukelela ukudla ekufuna ngephunga kanye nalokho okungaphasi kwehlabathi. Nayifumana bona ukudla kukhona ngaphasi kwehlaba, ithoma yembe imigodi ngamaziphayo aqinileko.
Ilimu layo elide ngesilinganiso esimamilimitha amakhulu amabili namasumi amahlanu (250) linamathe anamathelako. Ilimeli ilisebenzisa njengendlela yokubamba umuhlwa ngokuthi ilifake ngeemgodini lapho kunomuhlwa khona ukwenzela bona ibambe umuhlwa ngobunengi bese ivela ilibusele ngemlonyeni idle umuhlwa loyo. Isenzwesi isenza amahlandla angaba masumi alithoba ngobusuku bunye begodu, kuyithatha umzuzu munye ukudla ngalendlela.
Ngebanga lokungabi namazinyo lokha ibamba umuhlwa ngelimu, ihlabathi ivamise ukungena nawo ngemlonyeni, bese iyisebenzisa ukuhlafunya ngomlomayo oqinileko.

Ukuzala Nokukhulisa

Zivamise bona zijarhane ailanga linye ukuya kamabili ngenyanga kaNtaka. Ukujarhana kwazo kwenzeka woke amahlangothi ngokuthi eduna ifake umsilayo ngaphasi komsila waleyo esikazi ukwenzela bona uyisize ngokujarha. Zizala idzinyana linye ngemva kwesikhathi sekambiso yokumitha esimalanga alikhulu namalanga amasumi amathathu (135 days).
Isikhathi sazo sokuzala senzeka phakathi kwenyanga kaVelabahlinze kanye noRhoboyi. Amadzinyani la afihlwa ngemigodini lokha abonina nabakhamba bayokuzuma. Zivamise ukutjhidisela amadzinyanazo emgodini omutjha ngemva kwenyanga azelwe.

Ukuziphatha

Zaziwa khulu ngendlealzo yokuzivikela ngokuthi zizibuthelele njenge bholo lokha nazisahlelwako. Zinjalo nje nebusku nazilalako zizibuthelela njenge bholo. Zingakghona ukukusika nofana ukuhlaba kumbi ngamaqephazo abukhali njengo tjhefana.
Zinomnuko omombi ofana noweqaqa, begodu ziwusebenzisa ukurhatjha amanabazo. Zikghona ukukhamba ngeenyawo zone, kodwana nazifuna ukugijima ngebelo zisebenzisa iinyawo zemuva kanye nokusizwa msila.
Zikghona ukugijima ibelo lesilinganiso esingaba makhilomitha amahlanu ngama-awara amahlanu kwaphela.

Ikhaya/Isikhundla/Indawo Yokuhlala

Zizwana nokuhlala eendaweni ezimahlathi womhlobo we-Savannah, kodwana ziyatholakala neenkhothini ezimagega nalaphio kurhurhule khona iinkhukhula, emadwaleni, kanye nemaqubini wehlabathi. Nokho azitholakali emahlathini wamarhalawumba.

Lapho Zitholakala Khona

Enarheni yeSewula Afrika zitholakala khulu epumalanga, etlhagwini, kanye netjingalanga ye-Tranvaal, etlhagwini yesiFunda saKwaZulu-Natal, etlhagwini yePumalanga Kapa, zisabalale njalo ukuya eenarheni ezibomakhelana.

Ilwazi Elikarisako Ngazo

Iinlwanezi ziphila zisengozini ngombana isikhumba sazo senza amabhudzu wesikhumba abe mahle, ukufana nesikhumba senyoka nofana amabhudzu enziwe ngesikhumba sesilwani esaziwa nge-armadillo. Zinjalo nje kukhona lapho zidliwa khona emazweni amanye womhlaba. Kunemihlobo elikhomba kwaphela efakwa ngaphasi komhlobo we-Pholidota, kanye ne-Pangolin nofana i-Scal anteaters.
Kunemihlobo emine etholakala enarhakazini ye-Afrika kanye neSewula ye-Asia. Ama-pangolin kukhe kwaba nesikhathi lapho asabalele pheze umhlaba woke, kunjalo nje kunomhlobo obonakala ungewamhlapha ukusuka kilezo zakade. Obizwa nge-Eomanis, utholakele e-Eocene of Germany begodu ezinye iinsalela zomhlobo we-pangolini zitholakele e-Oligocene of North America.
Esikhathini sanamhlanjesi ngebanga lokuzunywa kwazo kanye nokuthikanyezwa kwamakhayazo, amaqephazo sele asetjenziswa njenge nhlahla zokulapha ze-Afrika kanye ne-China. Imihlobo emithathu etholakala e-Asia kanye nowodwa ose-Afrika zibonakala ipilwazo ihlala isengozini.

Iimbalobalo Ngepilwazo

Igama lesi-Latin: Manis Temminckii
Isiklinganiso sobudisi (esikazi): 4,5 - 14,5 kg
Isilinganiso sobudisi (eduna): 4,5 - 14,5 kg
Isilinganiso sobude (esikazi): 80 cm
Isilinganiso sobude (eduna): 80 cm
Isikhathi sekambiso yokumitha: ± 4 months
Inani/ isibalo samadzinyani:1
Irhemo/ umhlobo: Pholidota
Umndenazo: Manidae

Ukuzala Nokukhulisa

Zizala idzinyana linye phakathi kwenyanga kaSinyikhaba kanye noVelabahlinze, ngemva kwesikhathi sekambiso yokumitha esiziinyanga ezine.

Ihlathululo Yemitlhalayo

Imitlhalazo ikhombisa iintende ezirondo zeenyawo zemuva, ezivamise ukubonakala amazipho amane akghwatha phasi, umuda wokurhorha umsilazo, nemitlhala yamazipho amade, agobeneko weenyawo zaphambili.

Ibuthelelolwazi Emangwenazo

Igama layo elithi Pangolini lisuselwa egameni le-Malay, elithi penggulin, okuhlathulula bona ukubhinca nofana ukubuthelela (to roll up) begodu lihlathulula indlela ye-Pangolin yokuzibuthelela ibe kwanga yibholo lokha nayithuselwako nofana isahlelwako.
Ngebanga leendlela zayo, yenza bonya kube silwane asiyindlala khulu begodu nabakhambi bama-Safari bavamise ukungayiboni, begodu ihlala isekugcineni khulu erhelweni leenlwani ekufuze zibonwe.