Iphawu Lengubo Yenkhali Lesifunda se-Free State

I-Coat of Arms yesifunda se-Free State yabekwa ngokomthetho ngezi-7 zakaMrhayili ngonyaka ka-1999. Inombala ohlaza satjani ohlangene nombala o-obeige kanye nonzotho ekuliphawu elitjengisa ihlabathi ye-Free State. 

Isiqubulo sesifundesi i-KATLEHO KA KOPANO etlolwe ngesiSesotho itjho ipumelelo ngokuhlanganyela. Ikhande linombala ohlaza satjani, osarulana kanye nokuhlaza kwesibhakabhaka. Umbala ohlaza ujamele utjani, ohlaza ujamele isibhakabhaka kuthi osarulana ujamele ukutlameka kwamatje wesifunda se-Free State.

Esentheni yesibumbeko esisarulanesi kunethuthumbo lendabuko lomhlobo we-Orange River Lily. Phezu kwekhande kungomncele onamadayimani kanye nomrhorhotjhi ojamele ukurega kwehlabathi kwesifunda sakhona kwezokulima kanye nesiko lamamayini lesifunda le-Free State. Isekelwe zingwenyama ezimbili.

Iphawu Lenlwane - Ingwe Mabala (Acinonyx jubatus)

©Nigel Dennis

Inomzimba obumbeke njengeweketsi, iinyawo ezide, ihliziyo ekulu, amaphaphu kanye nephaseji ekulu empumulweni, ingwemabala yakhelwe ukuba nebelo, begodu islwane esigijima khulu ephasini. Ingwemabala yincenye yomndeni wabokatsu, nanyana ifana nenja, begodu inganawo amazipho njengabanye abokatsu. Ukobana ingabi namazipho afana newabokatsu la kwenza bona irhone ukugijima ngebelo lokha nayigijimisa ezinye iinlwane.

Umsilayo omude usebenza ukuyizinzisa lokha nayigijima khulu, igijimisa ezinye iinlwane ezizumako. Ungarhalela ukuyibukela lokha nayizumako ngombala irhona ukusuka ekukhambeni buthaka ingene ebelweni emizuzwini engaphasi kweyi-60 igijime ngebele eliyi-114 km/h. Hlangana nenlwane ezibambela ukuzidliwa kubalwa hlangana imiqasa, kanye namaqina avamise ukulinga ngamandla ukuyibalekela nokuyidotjha hlangana namahlathi kanye nemithi.

Zivamise ukugijinyiswa kuthi zingabanjwa zidliwe. Ingwemabala isilwane esizuma ngepumelelo kunabanye abokatsu abakhulu, lokha nayigijimisa isilwane esizumako singakatjheji. Nanyana kunjalo, ngebanga lokobana ilula kunabanye abokatsu, ivamise ukuloba ukudla kwayo, kuthathwe mabhubezi, khulukhulu ngombana isatlhoga ukudosa umoya ngaphambi kokobana idle. Ingwemabala inemihlobo yamakhaya kunenfunda eziyimerega ngomthundo, kodwana azizivikeli ngokulwa.

Iphawu Lethuthumbo - I-Orange River Lily (Crinum bulbispernum)

Ithuthumbo lomhlobo we-Orange River lily lithuthumbo elikhula libe nobude obuyi-1m ngobude. Linamakari asamlotha anokuhlaza, kanye nesiqu eside esilengako esinamathuthumbo apinki anamalayini abomvu ethuthumbeni linye. Njengombana ibizo lalo litjho, amathuthumbo la akhula emanzini anotjani eduze kwamadamu.

Amathuthumbo la anephunga elinuka sudu elirherha iinunwana ngomncopho wokobana ziwapholunethe. Amathuthumbo we-Orange River lilies athuthumba ehlobo. Ngemva kokobana amathuthumba awe, isthelo sikhiqizwa esimumathini esikhulu esipinki esimumethe imbewu.

Imbewu yaso imila nayifika ehlabathini. Ithuthumbo le-Orange River lily lisetjenziswa enhlahleni zesintu ukwelapha iramatiki, imithambo begodu lisetjenziselwa ukwelapha ukuvuvuka. Abanye bakholelwa bonyana amathuthumba la akhandela imimoya emimbi ekhaya.

Translated by Busisiwe Skhosana