Ingadi yeRichtersveld

IBio-Diversity Ekarisako

©Jacques Marais

I-biodiversity eseRichtersveld kanye neNamaqualand iyakarisa. Kodwana lesi sifunda esomileko esinezulu elinaqobemnyaka eliyi-150 mm, ekwenza bona indawo le ibe lerholomba. Kutjhisa khulu godu endaweni le, amazinga aphezulu womtjhiso avamise ukufika ku-50 degrees. Njeke, iindawo etjhisa kangaka iba nazo njani iintjalo na?

Kunobujamo bezulu obehlukahlukeneko obenza bona amathuthumbo la abe mahle inga se-Edeni. Into yokuthoma eqakathekileko ekufanele itlhogonyelwe mimoya emakhaza ebizwa bona yi-Benguela Current, etjhinga epumalanga iye etjingalanga yenarha le. I-Benguela ivela esifundeni i-Antarctic lapha amanzi afuthumeleko we-Antlatic ahlangana nalawo ayirhwaba we-Southern Ocean. Umhlangano lo ubanga bona amanzi atjhisako aphole bekaminze, ekubanga ukwakhela kwamanzi anezakhimzimba afuthumeleko asuka ngaphasi kolwandle. Imimoya enamandla esuka kusitimu ye-South Antlatic anticyclone isa amlambo wamanzi amakhaza e-Cape Of Good Hope neduze kwetlhagwini. 

Umoya i-Benguela Current

I-Benguela current iletha umehluko omkhulu ebhodulukweni lenarha. Amanzi azele izakhimzimba ezisekela amafesi womhlobo we-pelagic, esapota i-seal, iinyoni zamanzi kanye nezinye izinto eziphila emanzini. Ngaphasi emanzini, lapha amakhaza khona aphole abayi-5 degree kwenza kobana amanzi angapheli. Umphumela wakhona kukobana izuli libephasi okwenza bona isifundesi sibe yirholomba. Kodwana imimoya ye-Benguela inemiraro yayo ngombana usimamisa isifundesi. Imimoya epholileko ephephetha elwandle yenza bona indawo le. Iphole, njeke ihlobo lalapha elitjhisi khulu begodu ubusika obusimakhaza khulu. Nanyana kunjalo, ngebanga lokobana kunentaba, imimoya yelwandle ayingeni ngaphakathi begodu amazinga womtjhiso wehlobo weRichtersveld arhona ukwehla kubemakhaza khulu kubeyi-40 degrees.

Imimoya ye-Benguela current iletha ikungu evamise ukubakhona etlhagwinapho. Iinkungu ezibudisezi, ezaziwa njenge-malmokkies nanyana! Hurries bahlali bendawo le, yenzeka lokha umoya otjhisako uvela epumalanga upholiswa mamanzi aphuma ngaphasi kwamanzi. Amandla womoya otjhisako utjhuguluka ube yikungu edege erharhaba entabeni zetlhagwini, ivale iintjalo ngobuswe. Lokhu kwenzeka khulu ngesiruthwana, lokha imimoya ingagijimi khulu, i-malmokkies le ihlala yenzeka begodu iqakathekile ngombana ivundisa isifundesi.

I-Malmokkies

©Roger DelaHarpe

Ukubakhona kwe-malkokkies kungezelelwa yiphetheni yezulu ehlala ikhona. Okungafani nezinye iimfunda ezimarholomba, iNamaqualand ayibi nesomiso isikhathi eside. Njeke izulu alini khulu, lokhu kwenzeka ngaso soke iskhathi begodu kwenza iintjalo kobana zimile. Unobangela wesenzwesi awuzwisakali. Ubujamo bezulu bokugcina obuqakathekileko obenza bona iintjalo zendawo le zimile mimoya ye-Berg ephephetha eSewula Africa ephakathi qobe busika. Isigesi sibangwa mumoya owomileko ohlika eentabeni. Umoya udoselwe etlhagwini, ubange bona ujarhele entabeni. Nawehla hlangana kwentaba kanye nendudumezi. Lokhu kurholela ekutheni imimoya iphephukele enatabeni ezisetlhagwini, eNamaqualand kanye neRichtersveld, imimoya ye-Berg yenza bona ebusika kufuthumale okwenza bona iintjalo kanye nenlwane zithuthuke bezikhiqize godu.

Translated by Busisiwe Skhosana