Imbangela Yoburhole Emfarigini

©National Pork Board and the Pork Checkoff, Des Moines, IA, USA
Ihlangano ye-South African Pork Producers Organisation 'SAPPO' ku-manual yabo ye-Pigs for Profit production, bakhombe izinto ezilandelako njengezinto ezibanga uburhole kanye nokurholophala emfarigini.

Amathambo Aphukileko

©National Pork Board and the Pork Checkoff, Des Moines, IA, USA
Iimfarigi zingaphula amathambo wazo ngesinye nesinye isikhathi, ngebanga lokulimala nanyana imiraro yamathambo. Ifarigi enamathambo aphukileko, ngeza yabeka umthwalo ethanjeni eliphukileko, umlenze ophukileko ungasuswa phasi, ifarigi ngeze yarhona ukusukuma, umlenze wayo ungarholophala nanyana uvuvuke nanyana wenze itjhada lokha nawusikinywako.
Amathambo aphukileko kanye nokulimala kungakhandelwa ngokobana zibanjwe kuhle, ukuba nefluri engatjheleliko, nanyana eyomileko nokungafaki iinlwane ezinengi endaweni yinye. I-SAPPO iphakamisa bona iimfarigi ezinamathambo aphukileko zihlatjwe msinya ngendlela ekungarhonakala ngayo ukukhandela ukwehla kwepilo yazo kanye nokuphungula ukobana zitlhage.

Ukulimala Umgogodlha Kanye Nobubomvu

Ukulimala umgogodlha nanyana ububomvu kungabangelwa kulimala ukubangwa kuqhula kabuhlungu ngomgogodlha, nanyana kukobana ifarigi itjhelele nanyana kobana ifarigi eduna ibe budisi khulu efarigini esikazi. Ukungenwa malwelwe ngombana ilunywe umsila ukwenza isibonelo, kungarholela ekutheni zibe nobubomvu emgogodlheni. Ubujamobu bunarholela ekutheni ifarigi isale ihlezi njengenja begodu idose inyawo layo langemva lokha nayikhambako nanyana ihlale ibhambalele.
Ukuphuka kwamathambo kungakhandelwa ngokobana zibanjwe kuhle, ukuba nefluri etjhelelako, eyomileko kanye nembaya ezizeleko. Tjheja ungasebenzisi iimfarigi eziduna ezikulu khulu emfarigini ezisikazi ukukhandela bona zingazilumi umsila, ekuvamise ukuba mthelela walokha iimfarigi zizele khulu, ukungabi neskhala esaneleko sokuzipha ukudla kanye neleveli ephezulu yamalwelwe. Iimfarigi ezisikazi zingalimala, begodu ziphole ngokuphumula, kodwana ukulimala komgogodlha okukhulu kanye nobubomvu ngeze kwalapheka.

Imiraro Yamathambo

©National Pork Board and the Pork Checkoff, Des Moines, IA, USA
Amathambo athambako nanyana aphuka msinya abangwa kukudla kwekhwalithi ephasi okungaletheli ifarigi i-calcium eyaneleko nanyana i-phosphorus. Amatjhwayo wokutlhogeka kwezakhi mzimba angabonwa lokha nazibelethako ngokobana zibe namathambo angakajayeleki lokha nazisakhulako. Lokha ukutjhoda kwazo izakhimzimbezi okuzibuyelelako nanyana okubonwa lada, nasele kuyokuphela kungarholela amathanjeni asbaga engarholela ekutheni iimfarigi ezinawo zihlatjwe msinya. Iimfarigi ezinobulwelobu zingahluza, ziphuke amathambo nanyana zibhalelwe kusukuma.
Ukukhandela imiraro, abalimi kufanele baphe iimfarigi zabo ukudla okulinganisekileko lokha nazizithweleko. Abalimi kufanele batjheje amanzi amanengi nanyana i-iron enegi esensimbini ezibudisi ngombana zingenza bona kube budisi ukobana ama-minerali angenelele, ekungarholela ukwakhekeni kwenlonda eenyaweni. Ukungezelela ama-calcium nanyana i-phosphorus kuphiwe iimfarigi ezitlhoga izakhi mzimba kungarhelebha, kodwana iimfarigi ezibhalelwa kukhamba nanyana ezikhombisa ngokusepepeneneni bonyana zizwa ubuhlungu kufanele zihlatjwe.

Ubulwelwe Bamathambo / Arthritis

©Glenneis Kriel
Ubulwelwe bamathambo bungabangelwa bujamo obuthathelanako, iimfarigi ezinone khulu kanye neemfarigi ezikhula mzinya. Iimfarigi ezinobulwelobu, zingahluza, zingafuni ukuvuka nanyana zibe neenyawo ezivuvukuleko nezitjhisako nawuzibambako
Amathiphu, wokukhandela ubulwelwe bamathambo, kubalwa ihlanzeko, ukubulala amagciwani embhonweni zemfarigi ezincani ngemva kokubelethwa, ukutlhogomela ukudla nanyana ukufuya iinlwane eziqinileko. I-Pigs for Profit iyelelisa bona abalimi bakhulume nabodorhodere beenlwane ngokwelatjhwa, ngombana ubulwelobu bungalapheka kuhle ngama-antibiotics. Ukonakala kwamajoyini, nanyana kunjalo, kungaba kumbi khulu, begodu indlela engcono yokususa umraro lo kungaba kuhlaba ifarigi.

Itjhefu

©National Pork Board and the Pork Checkoff, Des Moines, IA, USA
Itswayi elinengi, ezinye iintjalo, amaminerali, iimbulali zenunwana zingarholela ekurholophaleni ngesinye isikhathi okukhamba nokuthulula nokuhlanza. Abalimi kufanele bakhandele lokhu ngokususa iinlwane bazise kude nezinto ezinetjhefu, baphungule itswayi ekudleni kwazo.

Ifluri

I-manual i-MSD Veterinary Manual in its Overview of lameness ikhombe umhlobo wefluri njengekomba ekulu yoburhole, ngombana imihlobo eminengi yefluri iba noburhole ehlobana babo, ukungahlwengeki kanye namadlelo isibonelo, angoma nanyana abe manzi, arholele emirarweni weenyawo kanye namalwelwe, lokha imibhede ingaba mthombo wamabhakutheriya abanga ubulwelwe bamathambo obufana ne-Erysipelothrix rhusiopathia.
Ukobana ifluri injani kungarholopha iinlwane, nange itjhelelela khulu, imanzi nanyana inembobo kanye nalapha ihlaba khona ingabanga bona zilimale.

Translated by Busisiwe Prudance Skhosana