Ibubulo Lemfarigi eSewula Afrika

©National Pork Board and the Pork Checkoff, Des Moines, IA, USA.
Izinga lomtjhiso ephasinapha sele liphezulu khulu begodu komile, zelimo zingaphasi kwegandeleleko yokukhiqiza ukudla okunezakhimzimba okungabiziko okuzokondla iintjhabatjhaba ezisephasini ezingezelelekako. Nangaphandle kwalokhu, iinarha ezithuthukileko ephasinapha zisalahla ukudla okunengi okutjalelwa ukondla abantu, lokha iinarha ezinengi zisatlhoga ukudla okunamaprotheyini aletha izakhi mzimba eziqakathekileko ezitlhogeka ekudleni kwabantu.
Ibubulo lephasi lenyama sele lijayela umphumela wemvelo begodu sele likhiqiza amaprotheyini azalisela itlhogeko elikhulu emiphakathini engana sentjenziswa ezihle.

Imithombo Emikhulu Yenyama

©National Pork Board and the Pork Checkoff, Des Moines, IA, USA.
Ukukhiqizwa kwenyama okupheleleko kwephasinapha kurekhodwa bekubikwe ngokuthembeka yihlangano yezokudla nezelimo ye-United Nations 'FAO'. Ngonyaka ka-2017 kwadliwa amatani angaphezu kwe-350 million wenyama enamaprotheyini. Inyama ethandwa khulu ephasinapha gade ikhiqizwa,ngamatani ayi-millions nekuyinyama yefarigi-112, yekukhu 107, yekomo 88 yemvu, iimbuzi, itje, kanye nezinye iimbandana ezizunywako ekubalwa, amaqina iinyathi, iimfarigi zomango,inyamazane yemilenze emincani egijima khulu /-antelope kanye nenyathi ye-Africa ne-Kangaroo.
Eminye imithombo yamapritheyini ekudleni kwabantu kukudla kwelwandle. Hlangana nakho kubalwa ifesi, i-crustaceans, molluscs eletha amatani ayi-170 million wamaprotheyini wenlwane.
Okhunye ukudla okufana nemirorho, iinthelo, amasaladi ahlaza, amantongomani isphila, amaqanda i-cheese kanye nokhunye okwenziwe ngezinto-bio-technical okuvela emalabhoratri, lokhu kungaba badlali abaqakathekileko eminyakeni ezako, zinendima eqakathekileko eziyidlalako ekuletheni okunye ukudla. Ama-Carbohydrate njengomthombo wamandla, umthiya, amaminerali, amavithamini kanye namanzi ahlwengekileko okuvamise ukuba maprotheyini.

Ukudliwa Kwenyama eSewula Africa

©National Pork Board and the Pork Checkoff, Des Moines, IA, USA.
Kuthiwa iSewula Africa inendawo evundileko edlula i-15% begodu itlhogeko engezelelweko yokudla kwabantu yenza bona ukukhiqiza iinlwane kutlhogeke, ngesistimu eletha umkhiqizo ophezulu. Ukusabalalisa amaprotheyini wekhwalithi ehle, ebantwini abayi-55 million, iimfarigi kanye nenkukhu zifuywa ngepumelelo emabubulweni wemaplasini eSewula Africa, kodwana inyama yefarigi ekhiqizwako eSewula Africa iyi- 0.5% kwaphela ephasini loke.
ISewula Africa idla amatani ayi-200 000 wenyama yefarigi, efretjhi neyenzwe ezinye izinto, qobe nyaka. Wethu umkhiqizo ungabamatani ayi-182 000 kwaphela, iimfarigi eziyi-2.6 ezinomzimba onobudisi obuyi-70 kg, begodu singenisa ngenarheni le amanye amatani ayi-25 000. Lokhu kujamela ngaphasi kwe-4 kg umuntu munye qobe mnyaka kunenarha zeAfrica ezinganama-muslim kodwana iphasi nayimadaniswa nabantu abasenarheni ye-Asia, Western Europe kanye ne-North America. Hlangana nenarha ezingenisa inyama yefarigi ngenarheni le kubalwa i-Germany, France, Spain, Canada, Brazil kanye ne-USA. Inyama efakwe esiqandisini yalatjhwa yasikwa njengama-spare ribs yenza i-60% yenyama engeniswe enarheni le. ISewula Africa isa inyama encani eenarheni ezingaphandle ezifana ne-Namibia, Mauritius kanye ne-Mozambique.
Kudliwa inyama yekukhu ephindaphindwe kalisumi kuneyefarigi nanyana ithengiswa ngenani elifanako qobe ikhilogramu okutjengisa bona kunerhonakalo yemaraga engathengisa inyama efretjhi kanye nemikhiqizo eyenziwe ngenyama yayo.

Ukukhiqizwa Kwemfarigi eSewula Africa

©National Pork Board and the Pork Checkoff, Des Moines, IA, USA.
Ibubulo lemfarigi eSewula Africa lihlukaniseke kathathu. Lapha kukhiqizwa khona iimgarigi ngobunengi ngehloso yokwenza inzuzo kufuywe iimfarigi ezingaba hlangana kwe-600 kanye ne-5 000. Kunento ethandwa balimi bemfarigi yokobana babanefuyo yemfarigi enengi nanyana balise. Inzuzo elethwa kufuya iimfarigi ngendlela le kurhweba ngazo.
Abafuyi abakhiqiza iimfarigi eplasini elihlangana nendawo eSewula Africa sele babancani ngaphandle kokobana bathole imaraga evuliweko, nanyana banomunye umrholo abangathembela kiwo, bangaba marhoba wentengo ezikhuphukako zokudla okulinganisekileko okwenza i-75% yokutlhogomela ibubulo lokufuya iimfarigi.
Amakhulukhulu wabafuyi abasathomako bemfarigi abasasebenzisa ukudla kanye nezindlu zemfarigi zenani eliphasi. abatholi imali eyaneleko yokobana bakhe nanyana bathenge ukudla okulinganisekileko ngombana banganazo izindlu zasafuthi. Ngombana bakhe izindlu zekfarigi ngenkoronkoro ezidala bapha nemfarigi ukudla okubolileko, okuvamise ukuba nezinga lamaprotheyini eliphasi, angeze zaletha inzuzo emalini yomndenabo.

©Dr Jim Robinson
Kunephesendi elincani labafuyi abakhethekileko bemfarigi abagcile kwezehlalakuhle zemfarigi kanye nokufuya ngaphandle kokusebenzisa amakhemikhali nanyana lapha bafuya khona iimfarigi ezitjhaphulukileko ubujamo babo okungakafaneli buphoselwe iselele.

Translated by Busisiwe Prudance Skhosana