E-The Cradle of Humankind

©David Fleminger

Nange ukhe wayokukweriyela e-the Cradle of Humankind World Heritage Site, eduze kwe- Krugersdorp/Mogale, uyazi bona iyindawo ekarisako enomlando osukela eminyakeni ezigidigidi, begodu iinsalela ezinengi zakade ezatholwa lapho, ziyakufakazela lokho.

Amadwala adume iphasi loke i-Phillip Tobias asebenzisana nendawo yalapha kutolikelwa khona iimvakatjhi ese Maropeng emthumbi wama awadi, (ekulibizo lesitswana elitjho kobana ukubuyela endaweni yemvelo) zombiliiindawezi zisebenzisana kuhle ukuvula ivesidiri laphasi lendawo le yakade.

Kunezinye iindawo ezikarisako ezizombeleze indawo le. Ngemva kokobana uhloniphe u-Mrs Pless kanye no-little foot, okuzinsalelea zehloko ezineminyaka yobudala obuyi-3-million bawa ukubona u-little foot – okuyihloko eneminyaka eyi-2.1-million ngobudala ubawe nomebhe uyokugibele iintaba, itsikiri, isthuthuthu uyokubona indawo leya yoke.

Translated by Busisiwe Skhosana

I-Geology ye-Cradle of Humankind

Amatje wesifunda se-Cradle of Humankind amumethe i-dolomite, eyatlameka embhedeni ongatjhingeliko, emanzini afuthumeleko welwandle avale i- ...more

Ukuthoma Kwerholo le-Sterkfontein

Nagaphambi kokobana yaziwe njengeqhawe le-Palaeontological elaziwa iphasi loke, irholo le-Sterfontein gade lingaziwa, lifihleke ngaphasi kwe...more

Ukutlameka Kwerholo e-Cradle of Humankind

Soke isifunda seCradle of Humankind sizele amabharasi kanye nama-fault lines, lokhu kwenza amarhole ngaphasi kwehlabathi lokha i-subterranea...more

Ukubona i-Sterkfontein

Ikhambo erholweni le-Sterkfontein kufanele lithathwe ngunanyana ngubani okweriyele lapha. Kulikhambo elilula, begodu kukhona abahlahlibendle...more

Umlando Wemvelo ye-Cradle of Humankind

Itiyori ye-evolotion ayifunywa babantu boke.Nangaphandle kokobana ineminyaka eyi-100 irhujululwa bososayensi kanye ne-storeroom esizele iins...more

Abantu Bemadwaleni we-Sterkfontein

Ngekwesiko iwoma labantu bokuthoma elaziwako ephasini babathwa- /Bushmen nanyana ama-San egade bahlala encenyeni ezinengi zeSewula Africa uk...more

Abentwana beTaung – Imvelaphi yaBantu

Iinsalela ezinengi zeSewula Africa zatholwa ngu-Professor Raymond Dart kade ngonyaka ka-1924. U-Dart gade kumhlali we-Australia egade aseben...more

Izipi ze-Sterkfontein

Kusukela ngonyaka ka-1820 eSewula Africa, ikosi yamaZulu enamandla, yabusa etlhagwini yeSewula Africa. Isifunda soke saba nerarano nemigurug...more

UNESCO kanye ne-The Cradle of Humankind

Ngonyaka ka-1999, nanyana itlolwe bona yi-site number 915 kuwe,ekuthomeni gade ihlanganisa amarholo ayi-20 endaweni amahecta ayi-47 000...more