Black Headed Oriole
Ihlokohloko

© Nigel J Dennis
Black Headed Oriole.

Igama

Ihlokohloko

Ukwakheka nokuvela kwayo

Inyoni le inesililo netjhada elizwakaka njengamanzi begodu kulitjhada lenyoni elijayelekileko endaweni. Zinombala osarulana okukhanyako kanye nehloko enzima. Njengezinye iinyoni zomndenayo, inensiba zombala osarulana okukhanyako, kuthi umehluko ube yihloko yombala onzima, begodu lokho kuyiyenza ibe yinyoni ebonakala lula khulu. Nanyna inamabala arasako nofana abonakala khulu nje, kunzima ukuyibona njengombana ithanda ukuhlala hlangana namakara ahlaza wemithi emide kanye nemahlathini aminyeneko. Ivamise ukuzwakala ngetjhada layo ngaphambi kobana ibonwe, njengombana itjhada layo lihlukaniseke ngokuthoma lizwakalele phasi, kuthi ngemva kwesikhatjhana idose itjhada eliphezulu begodu livamise ukurhola ukulalelisisa komuntu.
Ihlokohlokweli linendlela emusinya nenqophileko yokuphapha ngokuhleleka, begodu isebenzisa indlela le ukufinyelela lapho kuneenthelo kanye neenunwana elizidlako. Umlomayo omude noqinileko muhle khulu ekubambeni nekuhlephuleni iinunwana, iintethe, aboqoqomela kanye nogedathuvi.

Ukudla

Ziphila ngokudla iinthelo, iinunwana, iinthelo zomango begodu kukholelwa bona zinesidlelo esimsinya khulu ekutjiseni okungathatha imizuzu emihlanu. Zakha isidleke sazo emithini, esiphethweni samagatja. Amadzinyanazo ziwafunza iintethe neenkhathaphila. Nokho alikho ilwazi ngesikhathi nesithathako nayifukamako.

Ukubekela nokufukama

Isidleko sazo sakhiwa ngendlela esikhwama esilengelelako sakhiwa ngendlela yokwakha kweswebu ngokuhlanganisa izinto ezimbalwa njengotjani esiphethweni esiphezulu khulu samagatja amatsikana wemithi.

Lapho zitholakala khona

Inyoni le itholakala eendaweni ezibanzi zeSewula Afrikas, isabalele pheze soke isiquntu sepumalanga begodu iyatholakala ukuya esewula ye-George.

Igama lesi-Latin

Oriolus larvatus.