Amalwelwe Eembuzini

© Marinda Louw

Ukudla okunepilo nokuvikela zepilo ngokugomela umulwana nokulawula amagciwani kwenza isiqiniseko sokobana iimbuzi ziba nepilo ehle, nanyana kunjalo, iinlwane zihlala zisengozini yokubanjwa malwelwe, amagciwani ubujamo bezokugaya kokudla kanye netjhefu. Abafuyi bangenza okunengi ukuvikela nokwehlisa izinga lemalwelwe eemhlambini yabo yeembuzi.
Lokha nakwenzeka bona kube nokufa kwefuyo, udorhodere weenlwane kuqakathekile bona ahlolisise unobangela wokufa. Lokhu kungavikela ukubhebhetheka kwemilwana nangokurhelebha ekuqinisekiseni zamaphilo eplasini.

Ukondleka Okuqinisekisa Ipilo Embuzini

©Marinda Louw
Ukudla okunezakhi mzimba kuqakathekile ekwakheni ihlelo lokuvikela umzimba ezifeni elinamandla eembuzini. Kwesinye isikhathi ukudla okungeziweko kuyatlhogeka lokha iindawo zamadlelo zinganakudla okwaneleko. Lokhu kungaba nomthelela omuhle ebujameni beembuzi, khulukhulu ngesikhathi amadlelo nakangasimahle.
Iinkhathi ezibalulekileko zokufunza ngokweqileko ngilezi:
Ukudla okunezakhi mzimba okungeziweko: eemvekeni eziyi-2 ngaphambili kobona kuthome isikhathi lapho zihlangana khona ngokomseme nemvekeni ezi-3 lapho sele zihlangana khona ngokomseme kuqakathekile ngalesi isiskhathi. Iimbuzi ezinamazinyo amabili ezisikazi (ezinenyanga eziyi-12-18 ngobudala) ngizo ekufuze ziqalwe khulu. Lokha ukudla okunezakhamzimba kudurile, kufuze uphe iimbuzi ukudla okunengi ngesikhathi esincani, begodu kuqakathekile bona ungaziphi ukudla okuncani isikhathi eside.
Ukuzithwala: lokha imbuzi nayizithweleko kuqakathekile bona iphiwe ukudla okungezelelweko kusukela ngelanga lesi-90 lokuzithwala. Lokhu kuqakathekile nalokha amadlelo asesimeni esihle. Iimbuzi zebisezi ezisikazi zitlhoga amandla aphindaphindwe kabili nofana kathathu ukukhulisa umbungu wazo kunaleza ezisikazi ezingana bisi.
Ukumunyisa: Ukudla okungezelelweko kuyatlhogeka eemvekeni ezisithandathu zokuthoma zokumuyisa.
Amaputwana weembuzi:
Ukupha iimbuzi ezimunyisako namaputwana wazo ukudla okwakha umzimba kuqakathekile ukwehliseni izinga lokupholoja, ekubeletheni amaputwana angaphiliko nanganamandla. Izinga lamaphesenthi lamaputwana abelethwa yimbuzi esikazi ngonyaka, ipilo, izinga lokukhula nokukhiqiza i-mohair kwembuzi ze-Angora kungakhuliswa ngokupha iimbuzi ukudla okungezelelweko.
Iimbuzi zidla utjani begodu imithi yebaleni esikhathini esinengi inamaminerali amanengi ukudlula yemadlelweni. Ngalokho iimbuzi akukajayeleki bona zitlhayelelwe maminerali kunezimvu, kodwana amaminerali kufanele abekhona iimvekwe naziyi 4-6 ngaphambili kwesikhathi sokobana kube namaputwana nesomiso.

Ukulawulwa Kwamagciwani Efuyweni Yembuzi

©Marinda Louw
Ama-wireworms nama-brown stomach worm (okumuhlobo wama-roundworms womabili) kumalwelwe ayingozi khulu eembuzini. I-Coccidiosis ngelinye igciwani langaphakathi elihlasela amaputwana esikhathini esinengi abanemveke ezisukela ku-4 kuya ku-5 yeenyanga begodu avela lokha amaqanda wegciwane le-coccidia angena amathunjini. Litholaka emadlelweni, emanzini nesikhathini esinengi liyingozi eembuzini ezimunyisako. Amatshwayo afaka hlangana ukurhuda, umthundo onegazi nokuphelelwa mamandla.
Ukugandeleleka (okufana nokukhamba) kwenza kubelula bona amaputwana athole igciwani le-coccidiosis ne-roundworm. Izinga lamagciwani asembuzini lilingana nobukhulu belava esemadlelweni nobuthakathaka bomzimba bembuzi.
Ubudisi obuqalane nabafuyi beembuzi kukunikela iimbuzi indawo ephephileko nokubulala amagciwani ngemithi. Lokhu kwenziwa ngokunikela iinlwane ezitlhoga iinhlanhla isihlahla. Lokhu kubizwa nge ”targeted selective treatment” ngesikhuwa begodu kwenzelwa ukulonga i-‘refugia’. Refugia kulondoloza amagciwani asaba iinhlanhla begodu kuqakathekile emqabangweni wokuphatha.
Imihlobo eminengi eyahlukeneko yemikhaza itholakala lapho ekuhlala khona iimbuzi. Imikhaza idla igazi begodu asabalalisa amagciwani afana ne-heartwater, beyibange amalwelwe wamathumba), intwala ziluma iinlonda, zone isikhumba ne-toxicosis efana ne-tick paralysis.
Intwala ezibomvu nezihlaza njengesibhakabhaka ngezinye zamagciwani ekuqakathekileko bona alawulwe. Iintwala zibanga ukusilingeka kwesikhumba, bezenze bona iimbuzi ihlale izinghwaya, izirhudle kezinye izinto beyilahlekelwe bojamo bomzimba. Eembuzini ze-Angora, lokhu kurholela ekuphelelweni mamandla, ekulinganiseni nekusukeni kombala woboya.

Ukugonywa Kwembuzi Zeplasi

Lokha iimbuzi nazikhuliselwa emadlelweni, kuphakamiswa bona zihlabele ukuvikela i-pulpy kidney (Clostridium perfringens D) ne Pasteurella (ezibangelwa yi-Pasteurella haemolytica ne-Manhaemia haemolytica). Lokha iimbuzi nazihlala emadlelweni nofana ziphiwa ukudla, kuyeleliswa bona zihlabe nge-multi-clostridial evanganiswe ne-Pasteurella nofana ungabuza udorhodere weenlwane.
Lokha iimbuzi nazigonyelwa amalwelwe kokuthoma, nase zigonywa kwesibili kufuze zigonywe ngendlela ebikiweko, yelela ufunde imithetho oyinikelwe ngudorhodera. Ukugonywa kwazo kwesibili kwenziwa ngemva kweemveke eziyi-4 kusekela zithoma ukugonywa. Ukungazigomeli kwesibili kungarholela ekutheni zingasabi nemiphumela emihle emzimbeni begodu yenze bona ukugonywa kokuthuma nokungenziwa esikhathini esizako kungasasebenza kuhle.

I-Acidosis Eembuzini

Amalwelwe wamathumbu akakajayeleki eembuzini kunezimvini kodwana ngaphandle kwe-acidosis. I-Acidosis ibangelwa kuphuphuma kwamakhabhohayidredi nakaqathaniswa nomthiya wekhwalithi. Lokhu kungenzeka ngesikhathi sesomiso, sokupha ifuyo ukudla okunengi, sokuzithwala nesokumunyisa. Ukwehlisa isilinganiso somthiya odliwako nesikhathi sendlala kungarholela ekutheni i-rumen yembuzi ibenobujamo be-suboptimal pH.

Itjhefu Eembuzini

©Dr Mackie Hobson
Inengi le-cardiac glycoside (okuyitjhefu etholakala emithini) libangwa yi-‘krimpsiekte’. Iimbuzi zomhlobo we-Angora zingatlhagiswa yitjhefule ukudlula iimbuzi zomhlobo we-Boer. I-‘IKrimpsiekte’ ibangelwa mumuthi we-Cotyledon, owaziwa khulu nge-plakkies nofana i-nenta. Ifuyo yezimvu neembuzi zivamise ukuthola itjhefu eendaweni ezincani ezifana neKaroo nezisencenye yesewula ye-Karoo ekulu. Amatswayo wetjhefu abonakala ngokungasebenzi kwe-nervous system, kodwana ezinye iinlwane zingatjengisa amatswayo ngokuphathwa mathumbu.

Translated by Lizzy Shongwe