African Fish Eagle
Ikhozi le-Afrika elidla iimfesi

© Shem Compion
African Fish Eagle.

Igama

Ikhozi le-Afrika elidla iimfesi (Haliaeetus vocifer)

Ukwakheka nokuvela kwalo

Ikhozeli elidla iimfesi limhlobo wamakhozi amakhulu ngobujamo obuhle. Lineensiba zombala ohlukileko onzima, ozotho kanye nomhlophe.

Ukudla

Nanyana igama layo lihlongoza nje (African Fish Eagle), liphila ngokudla iimfesi, nokho kezinye iindawo livamise ukubamba iinyoni zamanzi zomhlobo obizwa ngama-flamingoes. Linjalo nje laziwa ngokudla ingcuba begodu lifakwa ngaphasi komhlobo weenyoni ezibizwa nge-kleptoparasite (okusilwani esivame ukweba inyama ebanjwe ngezinye iinlwani).

Umhlobo wamakhozi owaziwa nge-Goliath Herons, waziwa khulu ngokuloba amaphesende ekubambeni iimfesi nalicathaniswa nomhlobo lo wekhozi (Fish Eagles). Ukudla kwawo okuphambili ziimfesi, kesinye isikhathi adle ezifileko, kodwana esikhathini esinengi avamise ukubamba eziphilako.

Iimfesi ezincani ezaziwa nge-catfish kanye ne-lungfish ngizo ezivamise ukubanjwa khulu. Lokha nazibambe iimfesi ezikulu nofana inyoni ekulu avamise ukuyidlela eqadi kwamanzi.

Ukuziphatha kwalo

Ikhozeli lineendlela embili zokwenza itjhada nofana ukulila. Lokha nalisemoyeni liphapha nofana linzinzile livamise ukulila njengekhozi elibizwa nge-American Bald Eagle. Kuthi lokha naliseduze nesidleke lenza itjhada eliphasi elizwakala ngathi lithi 'quock'- kunjalo nje ikhozi elisikazi alisibukhali njengeliduna begodu lithambathambile kuneliduna.

Laziwa khulu ngetjhada lalo elaziwa khulu ‘njenge phimbo le-Afrika’. Amakhozi la avamise ukutholakala akhamba ngamabili phakathi nangaphandle kwesikhathi sokubekela nokufukama, begodu anjalo nje vane abelane iinlwani azibuleleko.

Aqeda isikhathi esinengi anzinzile kunokuphapha, livamise ukuhlala ngokuzigedla kwelanga nge-awara lesumi ekuseni, ngemva kokobana sele liqedile ukubamba ukudla, nanyana kunjalo libulala iinlwani nofana libamba kesinye nesinye isikhathi selanga.

Indawo yokuhlala

Avamise ukubonakala ahlezi phezulu esiphethweni semithi, lapho akghona ukubona kuhle ububanzi bomlambo, umuda weligu kanye nelingeqadi lomlambo, begodu lapho kusuke kuba sifunda salo.

Eduze nomlambo omkhulu lapho kunokudla okunengi umhlambi wamakhozi utlhoga ibanga lamanzi elingaphasi kwemayili (mile) yamahlangothi alingana woke ukuthola ukudla okwaneleko, kuthi eendaweni eziseqadi komlambo omncani, atlhoge ububanzi bomlambo ububalelwa emamayelini (miles) alisumi nahlanu nofana ngaphezulu.

Amanye avamise ukukhambakhamba mazombe ukubalekela ubujamo bezulu obunezulu elinengi kuthi amanye ahlale ndawonye unyaka woke.

Lapho atholakala khona

Abeke bekasabala ngokubanzi eSewula Afrika. Ajayeleke khulu eendaweni zangaphandle nangaphakathi ze-Rift Valley lakes.